Põhiõigused maksustamisel

Põhiseadusest tulenevad põhiõigused on midagi sellist, mida iga kodanik peaks teadma. Seepärast on rõõm näha, et viimasel ajal järjest enam neist ka ajakirjanduses juttu tehakse (vt ?Piirang eirab põhiõigusi?, ÄP, 27. 08.). Kuid tähelepanu tuleb pöörata sellele, mida need põhiõigused tegelikult tähendavad. Vastaselt juhul tekib olukord, kus põhiõiguste silti lehvitades hakatakse läbi suruma midagi sellist, mida põhiseadus heaks ei kiida.

Maksusoodustust võib võrrelda kauplustes tehtavate sooduskampaaniatega. Enamikule hakkab meeldima kauplus, kust on võimalik sisseoste teha näiteks 10% odavamalt kui konkurendi juures. Sest enamik loeb oma raha.

Maksusoodustustega on sama asi. Need annavad inimestele võimalusi nautida mõnd hüve tavapärasest odavamalt. Näiteks saada kokkuvõttes odavamalt eluasemelaenu või koolitamist. Selline asi inimestele meeldib. Ja just siin peitub ka üks peamisi põhjusi maksusoodustuste tekkimisse. Nende kehtestamisega on lihtne võita inimeste poolehoidu saabuvateks valimisteks. Sinna juurde kuulub muidugi jutt sotsiaalsetest vajadustest ja garantiidest, kuid sisuliselt jääb see aspekt ebaoluliseks.

Seaduse tagasiulatuv mõju jaguneb kaheks: ehtne ja ebaehtne. Ehtsa tagasiulatuva mõju puhul laieneb seaduse kehtivus seaduse jõustumisele eelnevale perioodile. Maksukoormust suurendava seaduse ehtne tagasiulatuv toime on lubatud vaid haruharvadel juhtudel ning võib kõne alla tulla ainult siis, kui sellise muudatuse saabumine oli ettenähtav, tekkiv täiendav koormus on väga väike ning kui varem kehtinud kord oli ebaselge ja vajas täiendamist.

Ebaehtsa tagasiulatuva mõju korral mõjutab uus seadus õigussuhteid, mis tekkisid enne vana normi jõustumist ning kehtivad jätkuvalt ka uue normi kehtivuse ajal. Just sellise iseloomuga on ka rahandusministeeriumi pakutud seadusemuudatus. Ebaehtsat tagasiulatuvat mõju ei saa välistada, sest vastasel juhul poleks võimalik vastu võtta ühtki maksukohustust suurendavad sisuga seadust. Siis poleks näiteks võimalik kehtestada ühtki uut maksu ega tõsta ühtki maksumäära, sest võiks sarnaselt Reet Tederi väidetele öelda, et maksumaksja on kogu oma elutegevuse ja sissetulekud planeerinud kehtivate maksumäärade järgi, ning kui maksumääri ühel aastal otsustakse tõsta, halveneb kokkuvõttes õiguspäraselt käitunud isiku olukord.

Sellise sisuga muudatuse mõju saab leevendada piisavalt pika vacatio legisega (periood seaduse vastuvõtmisest jõustumiseni). Seega võib diskuteerida pigem selle üle, kas jõustada muudatus järgmisest aastast või hiljem. Põhiseadust austavaks alternatiiviks oleks hoopis tulumaksuseaduse § 25?28 kehtetuks muutva seaduse vastuvõtmine ning selle jõustumine paari aasta pärast.