Omavalitsused sihivad suuremat

Paljude omavalitsuste raskused tipnevad maksuameti poolt tulumaksu tagastamise ajal mais-juunis, kui omavalitsused ei suuda väheste laekumiste tõttu maksta õigel ajal välja palka, arveid ega riigimakse.

Kolga-Jaani vallavanema Kalevi Kauri sõnul kasutatakse kogu laekuv raha jooksvalt ära. Vald tarvitab juba ka käibekrediiti. Vallavanema sõnul laekus vallale maksuametilt üksikisiku tulumaksu tavapärasest 200 000 kroonist mais-juunis vaid 10%, mistõttu ollakse võlgu valla töötajate sotsiaal- ja tulumaksu, tasumata on jäetud arved ning töötajad pole õigeks ajaks saanud kätte ka umbes 50 000 krooni eest juuni palka. ?Tänavu on olukord hullem kui eelmisel aastal,? sõnas Kaur.

Paldiski linnapea Kaupo Kallase sõnul kujunes maksuameti poolt üksikisiku tulumaksu tagastamise periood maksuvõlgu maksva Paldiski eelarve jaoks väga raskeks. ?Mitu nädalat ei laekunud meile maksuametilt sentigi,? ütles Kallas. ?Juhul kui meil poleks sel ajal õnnestunud müüa 1,1 miljoni krooni eest vara, siis poleks ma tahtnud küll linnapea nahas olla.?

Üksikisiku tulumaksu laekumise probleemides vaevlevad ka suhteliselt rikkamad Harjumaa vallad. Keila vallavalitsuse finantsnõuniku Ingrid Kriidi sõnul jäid ka neil riigimaksud õigel ajal tasumata, arved maksmata ja palgad viibisid.

Nii Keila valla kui ka Paldiski linna juhtide arvates ühtlustuks omavalitsustele laekuv raha, kui riik looks maksuameti juurde fondi, kust tehtaks ettemakseid järgnevate perioodide arvel.

Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul ei saa maksuamet omavalitsustele eraldatava tulumaksu jaoks varu luua, kuna kogu laekuv raha jagatakse kohe välja.

Eesti Linnade Liidu büroo asedirektor Tiit Kirss ütles, et järgmisest aastast tagastatakse osa tulumaksu ka kolme ja enama lapse vanematele, mistõttu omavalitsustele laekuv osa väheneb. Samas plaanib riik vähendada ka omavalitsuste dotatsiooni 3% võrra.

Riigikogus lükkus koalitsiooni vastuseisu tõttu edasi Eestimaa Rahvaliidu esitatud seaduse-eelnõu arutelu, mis jätaks üksikisiku tulumaksu maksuvaba miinimumi katmise riigile, seeläbi suureneks omavalitsustele laekuv tulumaksu summa aastas ligi miljardi krooni võrra.

Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni ja rahanduskomisjoni aseesimehe Jaanus Männiku sõnul suurendaks selline süsteem just vaesemate omavalitsuste tulubaasi. Praegu saab 95% omavalitsustest riigilt dotatsiooni, mille jagamisel pole kindlat alust. Uue süsteemi kohaselt jääks Männiku sõnul dotatsioonivajadus vaid 10?20% eriolukorras omavalitsusele.

Omavalitsused soovivad ka kogu tulumaksu tagastamise jätta riigi kanda. Nii Tiit Kirsi sõnul kui ka Kolga-Jaani vallavanema Kalevi Kauri sõnul paraneks omavalitsuste tulubaas oluliselt, kui üksikisiku tulumaksu tagastusi ei tehtaks võrdselt omavalitsustele tulevast 56%st, vaid ainult riigile minevast 44%st.

Rahandusministri nõuniku Madis Mülleri sõnul on ettepanek väga toores. Tema sõnul peaksid hoopis omavalitsused paremini oma tulusid ja kulusid plaanima.

Kirss lisas, et rahandusministeerium on võimaldanud kõige suuremas eelarvekriisis omavalitsustele riigi dotatsiooni ettemaksu, kuid kõigile vajajatele ettemaksuraha ei ole.