Viru Keemia Grupp plaanib 2 mld krooni maksvat tehast

Parkmani sõnul ei ole plaanitav investeering nii suur, et sellele pikemal perioodil katet ei leitaks.

Tema sõnul tekitab seniste seadmetega jätkamise võimatuks eelkõige see, et põlevkivist ei võeta õlivalmistamise käigus välja kogu orgaanilist osa, vaid umbes 75 protsenti. Kui suudetaks maavarast välja võtta 95 protsenti orgaanilist osa, siis jääks järele elektrijaamade tuha laadset jääki, mille keskkonnamõju on tunduvalt väiksem.

Edaspidi ei plaanita jääki vedada enam tuhamäele, vaid kasutada seda ehitusmaterjalide tootmiseks. Sellekohase tehnoloogia väljatöötamisel teeb VKG koostööd Iisraeli ja Saksamaa teadlastega.

VKG kavatseb vähendada põlevkivi kütteõli osatähtsust ning suurendada tavalisest katlamajade kütusest kallimate toodete osa.

Parkmani sõnul loodab ettevõte õlitootmise edaspidiselegi tasuvusele, praegu võimaldab suhteliselt kõrge nafta hind ja dollari kurss toota põlevkiviõli kasumlikult.

Narva elektrijaamade põlevkiviõli tootmisüksus satub konkurentide ees eelisseisundisse, sest pääseb tõenäoliselt suurematest investeeringutest seoses uue seadusega. ?Kui me loobume põlevkivi kõrval toorainena õlijääkide ja vanade autokummide töötlemisest, siis ei ole meie õlitootmise tehnoloogiat vaja parandada ja heitmed vastavad ka Euroopa Liidu normidele,? ütles Eesti Energia keskkonnajuht Valdur Lahtvee.

Lahtvee kinnitusel on Narva elektrijaamades kasutatav põlevkivi õlitootmise tehnoloogia Eestis kõige uuem ning kogu põlevkiviõli tootmise tehnoloogia unikaalsuse tõttu seega ka parim võimalik maailmas.

Narva elektrijaamade õliüksus ettevõttest eraldi majandustulemusi ei avalda, kuid üksuse juhi Nikolai Golubevi sõnul teenitakse kasumit. Üksus kasutab aprillis alanud majandusaastal 760 000 tonni põlevkivi ja toodab 83 000 tonni õli, mille maht võib konkurentsieelise tõttu tulevikus kasvada.