Finantsaruandluse arengu märksõnad lähitulevikus on IAS ja internet

Euroopa Komisjon võttis 2000. aasta suvel vastu avalduse, mille kohaselt tuleks hiljemalt 2005. aastast muuta Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite (IAS) järgi koostatud aruandlus kohustuslikuks kõikidele Euroopa Liidu börsidel noteeritud firmadele ning lubada IASi aruandlust kõigile ülejäänud ettevõtetele.

PricewaterhouseCoopersi poolt Euroopa Liidu ettevõtete juhtide hulgas läbiviidud küsitlus näitas, et 79% juhtidest toetab nimetatud otsust ning 75% usub, et nende ettevõte hakkab valmistama IASi aruandeid juba enne nõutud tähtaega. Olulisemad põhjused, miks juhid toetavad IASi üle-euroopalist rakendamist, on aruannete võrreldavus üle riigipiiride ning lihtsam ja odavam juurdepääs finantsressurssidele rahvusvahelistel börsidel.

Küsitluse käigus selgus ka, et üle 80% firmadest avaldab oma aruandeid regulaarselt internetis. Siiski ollakse interneti võimaluste ärakasutamisel esialgu alles teekonna alguses. Täna on erinevate firmade finantsandmete analüüsimine interneti abil üsnagi vaevaline töö. Aruanded tuleb ükshaaval üles otsida ja avada, seejärel leida üles vajalik informatsioon aruannetest (kusjuures sageli on iga aruande lisa eraldi failis, mis teeb kogu protsessi eriti aeganõudvaks) ning lõpuks viia läbi vajalikud arvutused.

Kogu seda protsessi peaks võrreldamatult kiirendama uus finantsaruandluskeel internetis XBRL (ingl k eXtensible Business Reporting Language), mille väljatöötamist alustati USAs 1998. a ning mille esimesed versioonid jõudsid turule möödunud aastal. XBRLi arendusgruppi kuuluvad suurte audiitorfirmade esindajate kõrval ka juhtivad tarkvarafirmad (Microsoft, Oracle, SAP jt), finantsasutused (Morgan Stanley Dean Witter, J.P. Morgan, Deutsche Bundesbank jt) ja finantsinformatsiooni avaldajad (Reuters, Dow-Jones).

XBRLis valmistatud aruannetes on iga oluline finantsnäitaja varustada omalaadse ?koodiga?. See võimaldab võimsatel interneti otsingusüsteemidel iseseisvalt ?aru saada?, mis on ühe või teise numbri taga ? ettevõtte nimi, asukoht ja tööstusharu; finantsnäitaja sisu (nt kas on tegemist varude või kasumiga) jne. See omakorda võimaldab viia läbi automatiseeritud andmete kogumist ja analüüsi inimese abita.

Moody?se hinnangul kasutavad USA pangad oma kommertsklientide hindamisel enam kui 200 finantsnäitajat, keskmine ajakulu andmete kogumisel ja töötlemisel on sealjuures 30?45 minutit kliendi kohta kvartalis. XBRLi massiline kasutuselevõtmine lubaks andmetöötlusega seotud kulusid drastiliselt vähendada.

Siiski ei tohiks unustada asjaolu, et ka XBRLi võimalused muutuvad olematuteks, kui ettevõtted kasutavad erinevaid arvestusmeetodeid. Õunte ja apelsinide võrdlemine on mõttetu, isegi kui seda tehakse valguskiirusel. Seega, XBRLi ja IASi edu on omavahel tugevasti seotud.

Suure tõenäosusega saab Eestist Euroopa Liidu liige veel enne 2005. aastat. Hiljemalt siis peab Eesti võtma üle Euroopa mängureeglid, ka finantsaruandluse osas. Et mitte jätta ettevalmistust viimasele minutile, tuleks juba praegu kõrvaldada raamatupidamise seadusest ning Raamatupidamise Toimkonna juhenditest vastuolud IASiga. Mõistlik oleks kirjutada IAS alternatiivina raamatupidamise seadusesse sisse, st mitte sundida ettevõtteid, kes soovivad hoida oma aruandlust rahvusvahelisel tasemel, tegema topelttööd kohalike aruannete koostamisel. Tundes Eesti ettevõtete progressiivsust, võib kindlalt ennustada, et lähema paari aasta jooksul saame näha ka esimesi Eesti ettevõtete XBRL-aruandeid.

Täpsemat informatsiooni XBRLi arengust on võimalik saada internetiaadressil www.xbrl.org. Muu hulgas on seal ära toodud lühike demoversioon XBRLi aruannetest US GAAPi järgi.