Tuhamäed põlluväetiseks

Reedel peeti Jõhvis Ida-Virumaa arengukonverentsi, mille üheks kesksemaks teemaks oli põlevkiviõli tootmisel tekkiva poolkoksi kasutamine, selle asemel et seda ladustada tuhamägedesse ja maksta selle eest õlitootjaile üle jõu käivat saastemaksu. Viru Keemia Grupi arendusdirektor Jaanus Purga pakkus välja poolkoksi põletamise energia saamiseks, kuid see nõuab 1,2 miljardi krooni suurust investeeringut, mille allikaid ei nähta.

Alternatiivina pakkus elektroonikainsener ja tosina lääneriikides aktsepteeritud patendi omanik Toom Pungas kasutada poolkoksi väetisekomponendina: poolkoksist, turbast ja aktivaatorist komposteeritava väetise Viru Ramm on Pungas Ameerika Ühendriikides patenteerinud juba 1993. aastal.

Pungase väitel on tal tulnud Viru Rammu kasutuskõlbulikkust rea aastate jooksul üha tõestada, testides seda koos soomlastega erinevates laborites. Seni on nimetatud väetist müüdud vaid 30 000 tonni ümber ja peamiselt Tallinna ümbruse väikeaiapidajatele. Selle põhjuseks võib lugeda ka väetise valmistamiskulusid, mis tõstavad väetise hinna kõrgemalegi kui traditsioonilistel kunstväetistel.

Seevastu peab Pungas, kes praegu valmistab ette uut väetise tootmisbaasi Kiviõli lähedal, Viru Rammu eeliseks vajadust seda kasutada kord seitsme aasta jooksul, kuna vihm ei pese sellest toitaineid välja. Samal põhjusel sobib põlevkiviõli tootmisjäägi ja turba segamisel saadav põlluramm ka hõreda ja huumusevaese mulla jaoks, nagu näiteks endised põlevkivikarjäärid.

Oktoobris eraldas riik Ida-Virumaa Agentuuri vahendatava tööstuspiirkondade programmi raames 0,34 miljonit krooni väheväärtuslike maade metsastamise projektile, mille kaudu katsetatakse kolm korda tavalistest puuliikidest produktiivsema paberipuu hübriidhaava kasvu põlevkivikarjäärides Viru Rammuga väetamisel. Projekti raames istutati juba kevadel esimesed haavad Aidu karjääri. Lisaks tasuvusuuringutele plaanitakse riigi rahaga korraldada ka õppepäevi metsaomanikele.

?Kolmandiku Eestis praegu vabade maade ehk 200 000 hektari kasutamisel haavaistandusteks saaks aastas toota 3 miljonit tihumeetrit puitu. Sellest omakorda saaks toota 850 000 tonni kõrgeima klassi paberit ja see annaks Eestile umbes 10 miljardit krooni aastas,? on Pungas veendunud.

Tema sõnul saaks isegi 600 000 tihumeetri puidu tootmisel aastas ehitada paberivabriku, millesse võiksid eestlased investeerida oma hoiuseid ja kus saaks tööd umbes 600 inimest.

Peale puuistanduste aga sobib Viru Ramm patendiomaniku sõnul ka muudele kultuuridele: suhkrupeedile, linale ja juurviljadele.

Ka kauaaegne põlevkivitöötlemist juhtinud tehnikateaduste kandidaat Ivar Rooks, kes praegu on Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu Ida-Virumaa esindaja, peab poolkoksi väetisena kasutamist perspektiivikamaks ja vähem investeeringuid nõudvaks kui poolkoksist energia tootmist. ?Kardan ainult, et Viru Rammuks ei õnnestu töödelda kogu õlitootmisel tekkivat koksijääki. Kui seda väetist hakatakse laialdaselt kasutama tehniliste kultuuride jaoks, nagu paberipuu, siis toidukultuuride puhul on arvatavasti raske eelarvamust selle väetise võimalikust mürgisusest murda,? arvab Rooks.

Poolkoksi veavad Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkiviõlitootjad mägedesse vähemalt 0,7 miljonit tonni aastas. Ületulevast aastast ähvardab keskkonnamaksude järsk tõstmine muuta õlitootmise koksi ladustamise tõttu kahjumlikuks ning õlitootjad võivad minna pankrotti.