Euroopa Komisjon soovitab IASi senisest laiemat kasutamist

Euroopa Komisjon avaldas 13. juunil 2000. aastal pöördumise Euroopa Nõukogu ja Parlamendi poole, milles tehakse ettepanek muuta hiljemalt 2005. aastast rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (tuntud lühendi all IAS) rakendamine kohustuslikuks kõikidele Euroopa Liidu (EL) börsiettevõtetele. Pöördumises lubatakse liikmesriikidel valida, kas laiendada IASi nõuet ka börsil noteerimata ettevõtetele või mitte.

Nimetatud ettepanek tähendab IASi jaoks olulist võitu võidujooksus oma põhilise konkurendi, USA raamatupidamisstandarditega (US GAAP) globaalse raamatupidamiskeele koha pärast. Euroopa Komisjoni hinnangul puudutab nimetatud otsus tänase seisuga ligikaudu 6700 Euroopa Liidu börsiettevõtet.

Hetkel kasutavad nendest rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid vähem kui 300, ligikaudu sama suur on US GAAPi kasutavate ettevõtete arv ning ülejäänud enam kui 6000 Euroopa börsiettevõtet koostavad oma aruandlust hetkel igaüks oma riigi seaduste järgi.

Komisjon tõdes, et ühtse raamatupidamiskeele kasutusele võtmine on hädavajalik selleks, et Euroopa kapitaliturud suudaksid konkureerida USA börsidega, mille kogumaht on hetkel ligi kaks korda suurem Euroopa börside kogumahust.

Kuidas mõjutab Euroopa Komisjoni pöördumine Eesti ettevõtteid? On tõenäoline, et aastaks 2005 on Eestist saanud Euroopa Liidu liige ning IASi rakendamine täismahus muutub kohustuslikuks ka kõikidele Eesti börsiettevõtetele.

Hetkel on Eesti börsiettevõtetel kohustus rakendada rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid ?osaliselt?, see tähendab sellises ulatuses, kuni see ei lähe vastuollu Eesti raamatupidamisseadusega (ERS).

Kuigi Eesti raamatupidamisseadus sarnaneb IASile tunduvalt rohkem kui enamike praeguste Euroopa Liidu liikmesriikide kohalikud standardid, eksisteerib nende kahe süsteemi vahel siiski terve rida suuremaid ja väiksemaid vastuolusid, mis võivad põhjustada erinevusi numbrites ja üldjuhul põhjustavad erinevusi informatsiooni esitlusviisis.

Nii näiteks erinevad rendilepingute kajastamise, põhivara allahindluse ja negatiivse firmaväärtuse arvestamise arvestuspõhimõtted. ERSi bilansi ja kasumiaruande formaadid ei lähe hästi kokku IASi hea tavaga ning erinevad nõuded lisade osas põhjustaksid mõttetult suure hulga informatsiooni avaldamist, kui täita täpselt mõlema süsteemi nõudeid.

Kogemus näitab, et ühes aruandes ei ole üldjuhul võimalik korrektselt ühitada ERSi ja IASi nõudeid ning head tava, mingis osas tuleb alati teha kompromisse. Eeldades Eesti liitumist Euroopa Liiduga langeb hiljemalt aastast 2005 ära vajadus selliste kompromisside otsimiseks ja börsiettevõtted võivad koostada ?puhtaid? IASi aruandeid.

Euroopa Komisjon jätab liikmesriikidele vabaduse otsustamaks, kas muuta IAS kohustuslikuks ka börsil noteerimata ettevõtetele (IAS soovitatakse muuta kohustuslikuks kõikidele finantsinstitutsioonidele ja kindlustusseltsidele). Eesti peab tegema valiku, kas jätta ERS endiselt kehtivaks mittebörsiettevõtetele või rakendada IASi ka väiksematele firmadele. Artikli autori seisukoht on, et ERS on oma rolli Eesti raamatupidamise arendamisel auga täitnud ning paralleelse kohaliku süsteemi leiutamise jaoks puudub vajadus. IAS on piisavalt universaalne ja Eesti raamatupidajad piisavalt õppimisvõimelised, et seda rakendada ka Eesti ettevõtetele. Küll oleks aga mõistlik väiksemate ettevõtete jaoks leevendada IASi väga mahukaid nõudeid avalikustatava informatsiooni osas.

Sõltumata sellest, kas IAS muutub lähiajal kohustuslikuks ainult börsiettevõtetele või ka mittekaubeldavatele ettevõtetele, saab järjest aktuaalsemaks IASi tõlkimine eesti keelde.

Kuigi juba täna koostavad kümned Eesti ettevõtted oma aruandlust IASi järgi, on ilmselt vähesed lugenud läbi IASi ingliskeelse originaalteksti. Tõlke puudumine suurendab riski, et ettevõtted ei mõista standardeid õigesti. Ettevõtetelt ei saa nõuda sellise seaduse täitmist, mida neil ei ole võimalik emakeeles lugeda.

Kuigi IASi põhimõtete mõistmine ja rakendamine nõuab aega ja pingutust, võib Eesti ettevõtjatele lohutuseks öelda, et nad on siiski suhteliselt paremal stardipositsioonil kui kolleegid enamikust olemasolevatest ELi liikmesriikidest, kelle kohalikud standardid erinevad hetkel IASist märksa enam kui Eesti omad.