- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põhivara võib ümber hinnata perioodiliselt
Materiaalse põhivara arvestus Rahvusvahelistes Raamatupidamise Standardites (IAS) ei erine oluliselt Eesti juhendites kirjeldatud meetoditest, kui jätta kõrvale erinev suhtumine põhivara ümberhindlustesse. Siiski, nagu paljude teistegi valdkondade puhul, on ka põhivara juures mitmed detailid IASis märksa põhjalikumalt lahti seletatud. Alljärgnevalt ülevaade mõningatest sellistest detailidest, mida tuleks järgida ka Eesti ettevõtete raamatupidamises.
- Mitterahalisel teel soetatud vara kajastamine (nn bartertehingud) sõltub sellest, kas vahetatud varad on iseloomult sarnased või mitte. Kui põhivara vahetatakse sarnase kasutuseesmärgiga vara vastu, siis tehingult kasumit ega kahjumit ei kajastata. Uus vara võetakse raamatupidamises arvele sama hinnaga, millega eelmine vara välja läks.
Erineva iseloomu ja kasutuseesmärgiga varade vahetamisel võetakse uus vara bilansis arvele saadud vara turuväärtuses ning ühtlasi kajastatakse tehingult tekkinud kasumit või kahjumit.
- Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist. (Kui on kahtlusi vara väärtuse langemise suhtes alla tema bilansilise väärtuse, tuleks läbi viia väärtuse test, millest tuleb juttu järgmises artiklis.) Hea tava (ja IASi nõue) on näidata lisades amortisatsiooni allahindlusest eraldi. Lubatud on erinevad amortisatsiooniarvestuse meetodid. Tähtis on, et meetod peegeldaks õiglaselt vara kasutamist. Rahvusvahelises praktikas kasutab enamik ettevõtteid siiski kõige lihtsamat, s.o lineaarset meetodit. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni täieliku amortiseerumiseni või tema eemaldamiseni kasutusest. Kui 100protsendiliselt amortiseerunud vara on ettevõttes veel kasutuses, tuleks nii soetusmaksumust kui ka kulumit bilansis hoida seni, kuni see vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.
Hetkel kuum
- Kasuliku tööea muutus.- Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, oleks soovitav amortisatsiooniperioodi muuta. Muutusest tingitud efekt tuleks kajastada aruandeperioodis, mitte tagasiulatuvalt. Muutuse mõju tuleks avaldada aruande lisades. Samas tuleb toonitada, et hea tava hulka ei kuulu amortisatsiooninormide sagedane muutmine.
- Ajutiselt kasutusest eemaldatud varad. Selliseid varasid tuleb edasi amortiseerida hoolimata asjaolust, et neid hetkel ei kasutata. Kui vara eemaldatakse lõplikult kasutusest, tuleb amortiseerimine lõpetada ning sõltuvalt vara edasisest saatusest see kas maha kanda või kajastada real «Kaubad» või «Põhivara müügiks». Vara vähene kasutamine viitab sellele, et vara väärtus võib olla langenud ning tuleks läbi viia vara väärtuse test.
Ja lõpuks paljusid ettevõtjaid huvitava küsimuse juurde -- kas põhivarasid tohib bilansis ümber hinnata? IAS lubab põhivarade ümberhindlust juhul, kui seda viiakse läbi perioodiliselt ning ümber hinnatakse kõik ühte gruppi kuuluvad põhivarad (näiteks kõik hooned). Hindamise peavad läbi viima professionaalsed spetsialistid.
Üleshindluse summa kajastatakse ümberhindluse reservis ning allahindluse summa kuludes. Aktsepteeritav ei ole ühekordne või mingi üksiku vara ümberhindlus. Ümberhindluse detailid tuleb avaldada lisades.
Eesti raamatupidamise seaduse (ERS) § 31(3) ütleb, et põhivara võib ümber hinnata rahandusministri poolt määratud korras.
Kahjuks ei ole seda korda kunagi vastu võetud. Mitmete ametnike mitteametlik seisukoht on, et ERSi järgivad ettevõtted ei tohiks põhivara ümber hinnata.
Kuna ametlikku keeldu ei ole vastu võetud, tundub põhivarade ümberhindlus siiski aktsepteeritavana, kui see on vajalik ettevõtte finantspositsiooni õiglaseks kajastamiseks (varade tegelik väärtus erineb oluliselt nende bilansilisest väärtusest, millele võib viidata näiteks ettevõtte ülirentaablus) ning seda tehakse rangelt rahvusvahelisi printsiipe järgides.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele