2000: Interneti kasutajate arv kahekordistub

Kodumaine nõudlus taastab majanduskasvu. MicroLink lähtub eeldusest, et Eesti majandus on asunud taas kasvu teele, kuid see on tingitud paraku kodumaise nõudluse, mitte ekspordi kasvust.

Tööstusharudest arenevad eelkõige infrastruktuuri ettevõtted (kaubandus, pangandus, teenindus). Seega on kasvufaas sarnane 1997. aastale ning võib sama kurvalt lõppeda, kui Eesti eelmisest kriisist ei õpi. Sisemaise kogutoodangu tõusuks prognoosib MicroLink 2000. a kuni 5%, ka tarbijahinnaindeksi kasv peaks jääma alla 5%. Interneti kasutajate hulk kahekordistub. Eesti on olnud infotehnoloogia, Interneti ja muude kommunikatsioonide usin tarbija ning need moodustavad tähtsa osa ühiskonna igapäevaelust.

Kuigi infotehnoloogia ja kommunikatsioon on Eesti majandust oluliselt efektiivsemaks teinud, ületab IT tarbimine tunduvalt IT tootmise. Teisisõnu on infotehnoloogial seni olnud suur osa meie negatiivses maksebilansis.

MicroLinki ennustuse kohaselt on 2000. aasta lõpuks Eestis 120 000--150 000 inimest (ehk kuni kümnendik rahvastikust), kes kasutavad Internetti vähemalt viiel päeval nädalas. Seda on kaks korda enam kui täna. Selline keskmine poweruser veedab 2000. aasta detsembris Internetis umbes tund aega päevas, lugedes veebiserverites 15--20 lehekülge ja ostes keskmiselt Interneti kaudu 100 kuni 300 krooni eest kuus.

Internetireklaa-mi ja e-kommertsi käibed suurenevad 1999. aastaga võrreldes kuni 10 korda, jäädes siiski tavameedia ja -kaubandusega võrreldes väikeseks (kõige rohkem 15--25 miljonit krooni kuus).

2000. aastat kasutavad paljud firmad investeerimiseks oma äriprotsesside ümberkujundamisse nn uue majanduse põhimõtete alusel. Interneti vahendid võetakse kasutusele kaubanduses, äripartneritega suhtlemises, turunduses, ettevõttesiseste protsesside juhtimises, raamatupidamises jne. Seejuures on oluline konkurentsieelis firmadel, kes vajalikud muutused enne teisi ära teevad.

2000. aastal tehtud investeeringud muudavad 2001. aastaks Eesti ärimaastikku ja -mõtlemist oluliselt. Kokku investeeritakse Internetiga seotud projektidesse tuleval aastal kuni 500 miljonit krooni.