Eesti toidu mainet peab kaitsma

Eesti väliskaubanduspoliitika on praegu väga liberaalne. See annab alust karta, et Eestisse üritatakse tuua teistest riikidest nõuetele mittevastavat, säilivusaja ületanud või madalakvaliteedilist kaupa. Eelkõige seepärast peame toidujärelevalve taset Eestis tõstma ja ehitama välja nõuetekohased kontrollpunktid piiril, täiustama laboratoorset baasi ning samuti arendama teisi kontrollimehhanisme.

Peame olema valmis selleks, et Eesti piir saab Euroopa Liidu välispiiriks, mille tulemusena esitatakse meile kahtlemata kõrgemaid nõudmisi järelevalve tagamise osas.

Meie välispiiri, aga ka sisemaise tootmise veterinaar- ja toidujärelevalve arendamist on seni takistanud tühimikud seadusandluses, mistõttu tohib Eestis valmistada eksporttoodangut ka säilivusaja ületanud võist.

Sel moel kukru täitmine on aga lubamatult lühinägelik - varju heidetakse ka Eesti põllumajandustootjatele ja teistele piimatööstustele, kel pole vananenud või ümbertöötlemisega mingit pistmist.

Nii kahjustatakse Eesti mainet kaubanduspartneri ja Euroopa Liitu pürgiva riigina. Vaevalt on Euroopa Liit huvitatud Eesti piimakvootide tõstmisest, kui levivad kuuldused, nagu toodetaks meil tervisele potentsiaalselt kahjulikke toiduaineid.

Seega ei ole veterinaar- ja toiduinspektsiooni tegevus kannustatud soovist kahjustada mõne konkreetse ettevõtte huve. Ettevõtete kontrollimise ja mõnel juhul ka impordilubade peatamise või ettekirjutuste tegemise siht on eelkõige tagada ohutu ja kvaliteetse toidu jõudmine tarbijani.

Samal moel käiakse ringi ka talumehega, kellel on huvi rajada oma väike käitlemisettevõte -- lihakarn või meierei --, ent puuduvad selleks ette nähtud tingimused. Järelevalveinspektoritel pole tungi põhjustada ettevõtjatele nende tegevuses takistusi, vaid nad osutavad vigadele ja nõustavad käitlejat.

Loomulikult võib tekkida arusaamatusi ja järelevalveametniku nõudmised võivad näida põhjendamatult rangetena. Paraku on see vajalik -- inimene, kes läheb poodi või turule sisseoste tegema, peab olema kindel, et pakutav toit ei ohusta tema tervist ja on valmistatud kõiki nõudeid järgides.

Teades nimetatud probleeme ja soovides paremini kaitsta nii tootja, töötleja kui ka tarbija huve, on põllumajandusministeerium koostanud ja riigikogu tänavu 25. veebruaril vastu võtnud uue toiduseaduse. Seadus jõustub 1. jaanuarist 2000. Ja ega see ole ainus seadusandlik akt, mille eesmärk on tootja ja tarbija kaitse ning turu korrastamine. Sama olulised on riigikogus 16. juunil vastu võetud veterinaarkorralduse seadus ja loomatauditõrje seadus.

Uue toiduseaduse alusel on juba kehtestatud viis mahukat rakendusakti. Erinevas ettevalmistusjärgus on üle 20 rakendusakti.

Peale selle on ette valmistatud riigilõivuseaduse muudatus, mille siht on kehtestada toidu käitlejatele riigilõivud järelevalvetoimingute eest, et tugevdada nii siseriikliku kui ka riigipiiril toimuvat veterinaar- ja toidujärelevalvet.

Kõik need muudatused on ühevõrra tähtsad. Nad lasevad veterinaar- ja toiduinspektsioonil, samuti tervisekaitseinspektsioonil ja tarbijakaitseametil tõhusamalt võidelda ebakvaliteetsete toiduainete müümise vastu. Ja mis parata -- nende ettevõtete vastu, kelle tegevus kahjustab Eesti riigi ja põllumajanduse mainet.