- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
1. Erhard, 21. Stahhanov
Sajandivahetuse lähenemine ja sellega kaasnevad sajandi-inimeste valimised on lõpuks jõudnud ka majandusmeesteni. Seda vähemalt Saksamaa mainekas päevalehes «Die Welt», mis 8. aprilli numbris seadis oma lugejate kaudu pingeritta lõppeva sajandi nimekaimad majandusteoreetikud ja -poliitikud. Päris kindlasti peegeldab «Die Welti» valik vaid ühe rahva arusaamu, mistõttu 25 tippu tõusnu seas domineerivad vahest liigagi sakslased-austerlased.
Et sakslaste soosing langes Saksa marga ja Saksa majandusime isaks kutsutud ning end raamatuga «Heaolu kõigile» maailma majandusklassikasse kirjutanud Ludwig Erhardile (s. 1897), on enam kui enesestmõistetav. Seevastu vähemalt eestlastele üksnes sotsioloogina tuntudMax Weberi (1864) kõrge 2. koht on ilmselt kõige üllatavam selles valikus. Ka kolmanda koha andsid sakslased oma mehele -- sedakorda keinslikke arusaamu esindanud Erhardi järel tuntuselt teisele majandusministrile Karl Schillerile (1911), mehele, kes pani sealsed sotsiaaldemokraadid omaks võtma turumajanduse.
Esimese võõramaalasena jõudis Milton Friedman (1912) Chicago monetaristliku koolkonna rajajana 4. kohale, kes nagu Erhardki on suuresti mõjutatud Austria päritoluga Friedrich A. von Hayekist (1899), kes ise pälvis 6. koha. Viies koht kuulus «Die Welti» valikus nõudluspoolse majanduspoliitika suurkujule inglasele John Maynard Keynesile(1883).
Nobeli majanduspreemia laureaatidest pääsesid esimese veerandsaja hulka lisaks Friedmanile ja Hayekile veel vene päritolu Wassily Leontief (1906, 11. koht), itaallane Franco Modigliani (1918, 20. koht), kes neokeinslasena on viimastel aastatel näidanud end «nõrga» euro eestkostjana, ning ameeriklased Paul Samuelson (1915) ja James Tobin (1918), vastavalt 16. ja 24. kohaga.
Erhardi suurust sakslaste jaoks näitab seegi, et oma sotsiaalse turumajandusena tuntuks saanud majanduspoliitikaga vedas ta valitute sekka kogu saksa neoliberaalse Freiburgi koolkonna tipu, nagu Walter Euckeni (1891, 10. koht), Wilhelm Röpke (1899, 12. koht) ja Alfred Müller-Armacki (1901, 14. koht), kellest anglo-ameerikalik maailm tunneb vahest üksnes esimest. Sageli loetakse sellesse koolkonda kuuluvaks ka Hayekit. Weberiga vaieldamatult võrdväärne, samuti Austria päritolu majandusteadlane ja sotsioloog Joseph A. Schumpeter (1883) pidi leppima samas alles 15. kohaga.
Juba puhtalt poliitikuna pälvis 7. koha oma enda nime kandva plaaniga ajalukku läinud George Marshall (1880), kellele järgnesid selle edetabeli tipp-poliitikud Margaret Thatcher (1925) ja Deng Xiaoping (1904).
Seevastu eeskätt teoreetikuina pälvisid tunnustuse veel venelane Nikolai Kondratjev (1892, 13. koht), itaallane Vilfredo Pareto (1848, 17. koht), inglane Alfred Marshall (1842, 19. koht) ning ameeriklased Arthur Laffer (1940, 23. koht) ja Ronald Coase (1910, 25. koht), keda meenutavad sellised mõisted nagu Kondratjevi laine, Pareto optimum või siis Lafferi kõver.
Nii majandusteoreetikuna kui -poliitikuna said tuntuiks NSV Liidus põlatud austromarksist Rudolf Hilferding (1877, 22. koht) ning nagu Samuelsongi USA presidente nõustanud John K.Galbraith (1908, 18. koht).
«Die Welti» poolt esiletõstetute seas kutsub eestlastes kindlasti võõristuse esile kunagistes kooli ajalooõpikutes tuntuks tehtud Donbassi kaevur Aleksei Stahhanov (1906, 21. koht). Ilmselt ei tohiks selle kivisöetonnidega pärjatud mehe puhul olla siiski tegemist arusaamatusega, pigem võiks selles näha omamoodi «sotsialistlikku» panust 1930. aastate üle-euroopalistesse ratsionaliseerimispüüdlustesse.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele