Majandusdemokraatia ja käibemaks

Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärgid on pandud paika Euroopa Ühenduse üldiste eesmärkidega. Need on kajastatud Euroopa Liidu ühinemislepingus osa 1, artikkel 2, mis sisaldab ka selliseid punkte, nagu majandusliku sooritamisvõime parandamine, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, majandustegevuse harmooniline ja tasakaalustatud areng.

Konkreetsema lahtimõtestatuse on nimetatud punktid saanud EÜ konkurentsipoliitika eesmärkides lisaks ettevõtete konkurentsivõime tugevdamisele (1), tarbija huvide kaitsele (2), turgude integratsioonile (3) ka majandusdemokraatia arendamine (4). Kui kolmest esimesest punktist on valitsus ja riigiametnikud veel kuidagi aru saanud või vähemalt meelde jäänud, siis majandusdemokraatia on enamikule neist täiesti arusaamatu ja võõras, millel pole kolme esimese punktiga mitte midagi ühist. Tundub, et pigem vaadatakse majandusdemokraatiat kui Põhja-Euroopa bürokraatia edasiarendatud vormi, mis ainult piirab valitsust ja riigiametnikke efektiivselt käsutamast riigi rahalisi ressursse.

Majandusdemokraatiast mittearusaamisele viitab ka valitsuse ja maksuameti poolt kavandatud käibemaksuseaduse muudatuste käsitlemise viis. Lähtudes majandusdemokraatia põhimõtetest, peaksid igasugused seaduste muudatused olema läbirääkimiste ja nõupidamiste objekt ka ettevõtjate ühendustega. Enne kui oma suure tarkusega kõnepulti astuda ning oma naba imetlema asuda, võiks ikka pidada nõu nendega, keda muudatused enam puudutavad.