Leedu liigub nagu teiselt planeedilt. Samas: jutt Eesti majandushädast on liialdatud

Eesti tulevik on Euroopas üks mustemaid. Nii võiks väita, kui vaadata majandususaldusindeksit, mis peegeldab ettevõtete ja inimeste ootusi selle suhtes, mis edasi saama hakkab. Selle indeksi järgi on Eesti eelmise aasta detsembrist Euroopa kehvikute seas. Leedu ja Läti paistavad meie kõrval väga head välja.

Eesti elanike seas valitseb pessimistlik meeleolu, tõdes SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. „Räägitakse väga palju sellest, et majandus langeb. Ja loomulikult kui tuleb konjunktuuriinstituudi küsitlus, et kuidas majandusel läheb, siis mõistlik inimene vastabki, et halvasti,” ütles ta. Tegelikult on tööturg ja ettevõtete seis Eestis tema sõnul tugev.

Majandususaldusindeks on halvenenud pika majanduslanguse ja maksutõusude tulemusel, mille üle avalikkuses laialt arutatakse, leidis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Majandusteadlane Kaspar Oja märkis, et Eesti inflatsiooni kiirust mõjutas suuresti käibemaksu tõus, mis jõustus aasta alguses. Ta selgitas, et kui käibemaksu tõus kõrvale jätta, oleks Eesti inflatsioon siiski teistest Balti riikidest kiirem, kuid vahe oleks tunduvalt väiksem.

Kõikides Balti riikides on hinnad tõusnud oluliselt kiiremini kui Euroopas tervikuna, rääkis Nestor. See, et meie inflatsioon on euroala keskmisest kõrgem, on aga tema sõnul lõppkokkuvõttes täiesti okei. “See tähendab, et me liigumegi jõukama riigi suunas,” märkis ta.

Oja rõhutas, et suundumus, kus kulutuste kasvuga kaasneb maksukoormuse tõus, on nähtav kogu Ida-Euroopas, sealhulgas ka Leedus ja Lätis. Oja sõnul on see märk Ida-Euroopa liikmesriikide liikumisest sarnase sotsiaalsüsteemi poole, nagu on vanades Euroopa riikides.

Lätit tabas koroonakriis valusamalt kui Eestit ja Leedut, tõdes Nestor, mistõttu on majanduse taastumine seal olnud aeglasem. Mida Mertsina Läti juures kiidab, on sealne eelarvepoliitika. Pärast koroonakriisi ulatus tema sõnul Läti eelarve puudujääk enam kui seitsme protsendini SKPst, kuid riik on suutnud seda jõuliselt vähendada.

Samal ajal on põhjust tunda muret Eesti riigi eelarvepoliitika pärast, kuna eelarve defitsiit on suuremaks paisunud. „Ma loodan, et valitsus teeb riigi rahanduse parandamiseks mõistlikke otsuseid, kahjustades majandust võimalikult vähe.”

Mertsina pidas Eesti madalat võlataset heaks näitajaks, eriti arvestades intressimäärade tõusu viimastel aastatel. „Eesti on väga kaua olnud konservatiivne oma riigivõla tõstmises. Nüüd kuna riigi rahandus on halvenenud, ehk siis eelarve on suures defitsiidis, siis seetõttu on ka riigivõlg tõusma hakanud,” märkis ta.

Eesti riigivõlg on Läti ja Leeduga võrreldes madalam ning Nestori hinnangul on see pigem positiivne, ent oluline on, kuidas riigivõlga kasutatakse. Kui seda kasutatakse majandusse investeerimiseks, mis hakkab raha tagasi tooma, siis võib võlakoormuse suurendamine tema arvates olla õigustatud.

Investeeringutest rääkides - Kaspar Oja leidis Eesti majanduse tunnustamiseks suure positiivse fakti. Siia tehti otseseid välisinvesteeringuid eelmisel aastal enam kui Lätti ja Leetu kokku. „Kui vaadata investeeringuid põhivarasse, siis ka nende suhe SKPsse oli Balti riikidest mullu suurim Eestis, järgnes Läti ja Leedu oli alles kolmas.”

Balti tiigri tiitel, mis varem oli Eesti kanda, võib praegu kuuluda Nestori arvates Leedule, sest viimastel aastatel on nad näidanud üles suurt ambitsioonikust. Eestil on tema arvates endiselt teatud edumaa, kuid Leedu sihikindlus ja pürgimus on muljetavaldav. Ta ütles, et küsimus, mis jääb õhku, on aga, kui arukas see Balti tiiger tegelikult on.

„Ma arvan, et Eesti trump on see, et me ei võrdle ennast Läti ja Leeduga, vaid seame ambitsioonikamaid eesmärke kui naabrist parem olek,” ütles Oja. Tema sõnul on Eestis palju inimesi, kes on ehitanud rahvusvahelisi ettevõtteid ja nende juhtimise kogemus koos edukate exit’itega ehk väljumistega on loonud soodsa pinnase uute ettevõtete loomiseks.

Eesti tugevaimaks trumbiks on majandusanalüütik Mihkel Nestori sõnul meie tugev positsioon tehnoloogia- ja IT-sektoris, mis annab riigile pikaajalise konkurentsieelise võrreldes teiste Balti riikidega.

Nii arvas ka Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, et majanduse digitaliseerimine toetab nii tootmisprotsesside kui ka avaliku sektori efektiivsuse kasvu ja nii on jõudnud Eesti Euroopa Liidus digitaalse majanduse ja ühiskonna indeksi järgi üheksandale kohale.

Sellegipoolest on Mertsina sõnul Leedu viimastel aastatel kiire arenguga silma jäänud. „Leedu paistab justkui teiselt planeedilt olevat,” nentis ta.

Eesti majandus on Nestori sõnul võrreldes teiste Balti riikidega rohkem sõltuv Põhjamaade ekspordist, eriti Soome ja Rootsi suunal, kus intressimäärade tõus on mõjutanud tarbimist ja investeeringuid, mis on muutnud Eesti majandust haavatavamaks.

Majandusteadlane Kaspar Oja arvas, et inimesel on kõige parem elada ikka kodumaal. „Ükskõik, mida näitavad rahvusvahelised võrdlused hinnatasemete või palkade kohta. Kui näeme, et naabrite juures on tehtud häid otsuseid ja seetõttu on mõni asi meist paremini arenenud, peaksime pigem küsima, kas meil on võimalik neist kuidagi eeskuju võtta, mitte ruttama kohvreid pakkima.”

Majanduskeskkonna ja stabiilsuse poolest kiitis Rimi tegevjuht Kristel Mets, et Eesti poliitikud on ettevõtjatega sujuvamas ja avatumas koostöös kui nende Läti ja Leedu kolleegid. „Läti ja Leedu poliitikud on kinnisemad ja suhtuvad ettevõtjate ettepanekutesse pigem skeptiliselt ja eelarvamusega,” ütles ta

Mets arvas, et oluline oleks keskenduda sellele, et luua ühine Balti tiiger. “Võiksime kolme väikeriigiga panna ennast võistlema teiste suuremate Euroopa Liidu riikidega, mitte võtma mõõtu omavahel. Miks on näiteks Uberi peakontor Amsterdamis ja Google ning Meta Euroopa peakontorid Dublinis ja mitte mõnes Balti riigis? Miks me raiskame igas Balti riigis hulga ressursse implementeerides kolmel erineval moel Euroopa Liidu regulatsioone ja määrusi?” küsis ta.

Ettevõttedki võiksid tema arust laieneda ja tegutseda tervikuna, mitte ainult omal turul, vaid Eestis, Lätis ja Leedus korraga.

Eesti on Metsa sõnul endiselt tugevalt digitaliseeritud riik ja sammukese ees Lätist ja Leedust digilahenduste poolest. Leedu on aga tugev energiatoetuste poolest suurettevõtetele, aidates konkurentsivõimet säilitada, ja Läti paistab silma Euroopa erinevate toetuste kasutamisega, võrdles ta.

Mets arvab, et igas Balti riigis on väga hea elada. „Tuleb korra kodust kaugemal ära käia selleks, et mõista, mis meil kõik on hästi ja mida saaks paremini teha. Õnnelik olla selle üle, mis olemas on, on minu meelest väärtus, mida me kõik saame paremini endas kanda.” Siiski tõdes ta, et majanduskasvu numbreid vaadates kannavad täna õnnetunnet kõige paremini välja leedukad, samas kui viis aastat tagasi oli Eesti selles osas parem.

“Arvatakse, et Eestis on veidi kõrgem elatustase,” lausus leedukas Konstantinas Kazakovas, kes töötab operatiivjuhina teenindusvaldkonnas.

Leedul on puudu turundusest ja ühendustest teiste riikidega. Kui Eesti on end edukalt brändinud tehnoloogiateadliku ja edumeelse riigina, siis Leedu võitleb endiselt rahvusvahelise tuntuse nimel, rääkis ta. „Leetu on raske lennata ja me kasutame endiselt seda vanakooli vene rööpmelaiusega raudteed, mis teeb lausa piinaks ühenduse luua isegi meie lähima naabri Poolaga.” Veel ütles ta, et Eesti on rohkem tuntud turistide seas.

Balti riikide majanduslikud erinevused avalduvad tema sõnul elukalliduses. Kuigi Leedut peetakse sageli madalamate hindadega riigiks, juhtis Kazakovas tähelepanu sellele, et näiteks kinnisvarahinnad Leedus on tegelikult kõrgemad kui Lätis ja Eestis.

Siiski uskus Kazakovas, et Leedu on Eestile kiiresti järele jõudmas ja teinud juba mitmeid edusamme.

Lätis resideeruv Eesti ajakirjanik Madis Must näeb kodumaal Lätist paremat seisu. „Kõik see finantsvabadus, mis Eestis teemaks on, on Lätis lapsekingades ja see näitab, et inimestel ei ole veel seda rahakest käes,” märkis Madis Must. Tema hinnangul on Eesti inimesed rohkem investeerinud ja sääste kogunud ning Lätis on kõik investeerimisega seonduv väga tasane.

Lätis on teatud tooted, nagu näiteks piim ja kohv, odavamad kui Eestis, rääkis ta.

Läti kinnisvara hinnad on Madis Musta arvates oluliselt madalamad kui Eestis, korteri saab tema sõnul poole odavamalt. Ta lisas, et Riia rahvaarv on pidevalt kahanenud, mistõttu ei ole seal suurt kinnisvarapuudust ja see on hindu madalal hoidnud.

Maksutõusud ei ole Lätis samavõrd terav teema nagu Eestis, seal on suudetud neid vältida või vähemalt mitte nii silmatorkavalt ellu viia. „Selles valguses paistab Eesti natuke halvem välja.”

Madis Must tõdes, et Leedul on hoog sees, kuid arvas ka, et Eestil läheb hästi. „Läti üritab ajada sellist Balti asja, et naabrid, teeme midagi koos. Kui eestlased panevad oma firma nimeks Nordic Timber, siis lätlased panevad Baltic Timber.”