Sõda Ukrainas keeras kaitsetööstusele rahakraanid laialt lahti ja nüüd näevad Eesti ettevõtted vaeva, et suurte poistega sama laua taha pääseda. Sihik seati kohe kõrgtehnoloogiale, et korrata meie tarkvarafirmade edulugu.
Kristjan Tiimus on tundlik niinimetatud PowerPointi-ettevõtete suhtes, kes tema sõnul väga tihti lihtsalt lubadusi müüvad. "Meie lähtekoht on, et me ei näita midagi, kui pole näidata."
  • Kristjan Tiimus on tundlik niinimetatud PowerPointi-ettevõtete suhtes, kes tema sõnul väga tihti lihtsalt lubadusi müüvad. "Meie lähtekoht on, et me ei näita midagi, kui pole näidata."
  • Foto: Andras Kralla
“Suurem kulutamine tuleb kindlasti. Me pole näinud Saksamaa 100 miljardi suurusest uute kaitsekulutuste eelarvest veel tellimusi, aga sel aastal hakkab see juhtuma,” ütleb Äripäevale Saksa kaitsetööstuse liidu BDSV juht Hans Christoph Atzpodien.
Atzpodien oli sel nädalal Eestis, et saada paremat ettekujutust, mida siinne kaitseministeerium lähiaastatel hankima hakkab. Teisisõnu: kui palju saavad Rheinmetall, Krauss-Maffei Wegmann ja teised tuntud Saksa kaitsetööstusettevõtted oma relvi ja masinaid Eestile müüa.
Ent see pole ainus põhjus. Eesti ja Saksa kaitsetööstustele korraldati ka üks-ühele kiirkohtinguid, et leida valdkondi, kus teha koostööd ja koos raha teenida. Eesti 27 ettevõtet sakslaste 15 vastu.
“Näiteks Rheinmetallil on Eestis inimesed, kes teavad väga hästi, millistel ettevõtetel on huvitavat oskusteavet ja tooteid ning kes võiksid olla partnerid,” ütleb Atzpodien.
"Mitmel Eesti ettevõttel on väga huvitavad ja kõrgetasemelised võimekused, aga see ei tähenda automaatselt, et neid võimekusi on Saksa tarneahelas tarvis."
Patsifistlikust kuvandist hoolimata on Saksamaa üks maailma suurimaid relvaeksportijaid. Koht selles ahelas on kulla hinnaga ja sellest saab iga Eesti kaitseettevõtja hästi aru. Millised on kiirkohtingute tulemused, selgub kaitsetööstuses tihti alles aastate pärast.
Aga veel mitte nii kauges minevikus oleks olnud sellised jutuajamised mõeldamatud. Eestis poleks olnud lihtsalt mitte midagi, mida Saksamaa või ükskõik millise teise riigi kaitsetööstus vajaks.
Rämps, mida riik isegi ei tahtnud
Aasta oli 2005.
“Eestis oli toona paar kaitsetööstusettevõtet: Eli ja Englo, riigile kuuluv E-Arsenal, mis tegi kohutavat rämpsu, mida isegi kaitsevägi ei tahtnud osta. Kõik oli hästi trööstitu ja kokkukukkunud. Naerdi, et milleks üldse meile kaitsetööstus, ostame kõike sisse,” kõlab meenutus.
See oli aeg, mil Reformierakond, kes tegi tänavu julgeolekust valimiste põhiteema ja võttis sellega riigikogus rekordvõidu, rääkis tõsimeeli palgaarmeest. Kaitseministriks rahandusmees Jürgen Ligi. Tulevik oli kinnisvaras ja läbipaistmatutes finantsinstrumentides. Sõda oli rohkem Lähis-Ida kiiks, mitte Euroopa tänapäev.

Seotud lood

Uudised
  • 14.02.23, 11:56
Euroopa paneb sõjatööstuse huugama: Ukraina mürskudega hädas
Täna ja homme istuvad Brüsselis koos NATO kaitseministrid, et aidata Ukrainal vastu seista Venemaa alustatud vastupealetungile.
Saated
  • 10.03.23, 14:00
Euroopal pole peagi enam mürske, mida Ukrainale anda
Euroopa Parlamendi välisasjade komisjoni liige Sven Mikser ütleb, et üksnes rahaga enam Ukraina muresid ei lahenda.
Uudised
  • 01.02.23, 06:00
Saksamaa asemel uued diilid: Euroopa ostab sõjarelvi hoopis mujalt
Euroopa piiririigid ei usalda enam Saksamaad ning hangivad edaspidi relvi Ameerika Ühendriikidelt ja Lõuna-Korealt.
Uudised
  • 22.04.23, 10:00
Väärsi: investeerimispank paneb kaitsetööstuse samale pulgale prostitutsiooniäriga
Vastupidiselt levinud arusaamale on Euroopa kaitsetööstus praegu investeeringute näljas ning rahastajad pigem äraootavad, rääkisid kaitsetöösturid kolmapäeval Balti M&A ja Erakapitali Foorumil Riias.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele