Eesti investorid märkisid Leedu kinnisvarahaldaja võlakirjapakkumisest ligi viiendiku

Kokku osales emissioonis 613 investorit Leedust, Lätist ja Eestist. Kõige aktiivsemad olid jaeinvestorid: 604 investorit märkis 6,84 miljoni euro eest võlakirju ehk 50,5 protsenti kogu kaasatud summast. Institutsionaalsed investorid investeerisid 6,71 miljonit eurot ehk 49,5 protsenti emissiooni mahust. Ühe jaeinvestori keskmine investeering ulatus ligikaudu 11 300 euroni.

Riikide lõikes investeeriti kõige rohkem Leedust: 6,64 miljonit eurot ehk 49 protsenti kogu kaasatud summast. Läti investorid investeerisid 4,53 miljonit eurot ehk 33 protsenti ning Eesti investorid 2,37 miljonit eurot ehk 18 protsenti. Ettevõtte hinnangul oli eriti märkimisväärne Eesti investorite aktiivsus: Eesti jaeinvestorid investeerisid 1,78 miljonit eurot, peaaegu poole Leedu jaeinvestorite investeeritud summast, kuigi Civinity praegu Eestis veel ei tegutse. Ettevõtte hinnangul näitab see, et Balti riikides kujuneb välja üha aktiivsem erainvestorite baas, kes otsib lisaks hoiustele ja fondidele ka otseseid fikseeritud tootlusega investeerimisvõimalusi piirkonna ettevõtetesse.

Civinity juhatuse esimehe Deividas Jacka sõnul on emissiooni tulemus grupi jaoks oluline mitte ainult rekordilise mahu, vaid ka investorite koosseisu tõttu.

„Peame seda võlakirjaemissiooni edukaks. Kaasatud summa on meie ajaloo suurim, kuid veelgi olulisem on see, et emissioon pälvis väga laialdase jaeinvestorite huvi. See näitab, et investorid mõistavad Civinity kasvulugu ning näevad meie laienemisplaane läbi omandamiste reaalse, mitte deklaratiivse strateegiana. Peagi plaanime avalikustada, milliseid omandamisi rahastatakse selle võlakirjaemissiooni vahenditest,“ ütleb Jacka.

Pakkumine toimus 27. maist kuni 10. juunini. Ettevõtte sõnul plaanitakse võlakirjaprogrammiga jätkata ning kaasatud vahendeid kasutatakse eelkõige grupi laienemise ja välisriikides tehtavate omandamiste rahastamiseks.

„Kapitaliturg ei ole meie jaoks ühekordne rahastamisallikas. Näeme, et üha rohkem erainvestoreid soovib osaleda vahetult ettevõtete kasvulugudes, eriti siis, kui need on piisavalt selged: stabiilsed korduvad tulud, kasv läbi omandamiste, rahvusvaheline laienemine ja arusaadav ärimudel. Meie jaoks on see pikaajalise suhte algus investoritega, mitte ainult selle emissiooni tulemus,“ märgib Jacka.

„Läti ja Eesti investorite aktiivsus on meie jaoks väga oluline signaal. Civinity ei ole juba ammu ainult Leedu ettevõte, tegutseme mitmel turul, näeme oma laienemist laiemas Euroopa kontekstis ning investorid hakkavad meid vaatama Balti piirkonna, mitte ainult kohaliku ettevõttena. See on eriti oluline, kui räägime võlakirjaprogrammi järgmistest etappidest,“ ütleb Jacka.

Tema sõnul oli institutsionaalsete investorite osalus seekordses emissioonis tavapärasest tagasihoidlikum, kuid seda mõjutas ka laiem turuolukord: osa kohalikke institutsionaalseid investoreid keskendub praegu rohkem likviidsuse juhtimisele, muu hulgas pensionisüsteemi muudatuste tõttu.

„See ei olnud turul kõige lihtsam hetk. Nägime, et osa institutsionaalseid investoreid oli ettevaatlikumad, kuid jaeinvestorite aktiivsus kompenseeris selle ettevaatlikkuse pea täielikult. Selline struktuur on meie jaoks väärtuslik, sest see näitab laiemat usaldust grupi vastu ja väiksemat sõltuvust ühest investorite segmendist,“ selgitab Jacka.

Viimastel aastatel on Civinity aktiivselt arendanud hoonete halduse, inseneriteenuste, renoveerimise, mobiilsuse ja digitaalsete teenuste valdkondi. 2025. aastal ületas grupi käive esimest korda 100 miljoni euro piiri, ulatudes 100,4 miljoni euroni, ning EBITDA oli 8,3 miljonit eurot. Grupp on teatanud ka laienemisest väljapoole Balti riike, sealhulgas liftiinseneriäri omandamisest Horvaatias ja Sloveenias.

„Meie kasvukava ei tugine ainult orgaanilisele kasvule. Näeme konsolideerimisvõimalusi hoonete halduse, inseneriteenuste ja linnateenuste valdkonnas ning selleks on vaja paindlikku ja prognoositavat rahastust. Läbiviidud emissioon tugevdab meie võimet tegutseda kiiresti, kui turule ilmuvad atraktiivsed omandamisvõimalused,“ ütleb Jacka.

Võlakirjaemissiooni korraldas Luminor Bank AS Leedu filiaal. Teised korraldajad Lätis ja Eestis olid Redgate Capital ning Evernord. Emissiooni õigusnõustaja oli advokaadibüroo TEGOS.