Energeetikasektorit ähvardab lähiaastail 5000 spetsialisti puudujääk

OMX Baltic−0,53%314,68
OMX Riga1,14%943,34
OMX Tallinn−0,27%2 145,75
OMX Vilnius−0,73%1 505,85
S&P 500−0,69%7 691,76
DOW 30−0,22%53 343,4
Nasdaq −1,33%26 289,71
FTSE 100−0,18%10 708,41
Nikkei 225−3,16%65 326,42
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%98,88

OMX Baltic−0,53%314,68
OMX Riga1,14%943,34
OMX Tallinn−0,27%2 145,75
OMX Vilnius−0,73%1 505,85
S&P 500−0,69%7 691,76
DOW 30−0,22%53 343,4
Nasdaq −1,33%26 289,71
FTSE 100−0,18%10 708,41
Nikkei 225−3,16%65 326,42
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%98,88

Seekordses „Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, kuidas Eesti energeetikasektor seisab järgmise kümnendi jooksul silmitsi tõsise tööjõukriisiga. Arutelu keskmes on küsimus, kust leida inimesed, kes viiksid ellu Eesti energia- ja kliimaeesmärgid olukorras, kus valdkonnast on aastaks 2035 prognoosi järgi puudu ligi 5000 spetsialisti. Saates osalevad OSKA uuringu juht Katrin Pihl ning Enefiti talendijuhtimise ja töösuhete juht Geir Rindla-Nael.

Alexela

Enefiti talendijuhtimise ja töösuhete juht Geir Rindla-Nael ning OSKA uuringu juht Katrin Pihl.

Enefiti talendijuhtimise ja töösuhete juht Geir Rindla-Nael ning OSKA uuringu juht Katrin Pihl.
Foto: Alexela

OSKA uuringu järgi vajab Eesti energeetikasektor aastaks 2035 juurde umbes 5000 spetsialisti. Suur tööjõuvajadus tuleneb ühelt poolt töötajate vananemisest ja teisalt valdkonna kasvust. Energeetikas moodustavad üle 55-aastased töötajad juba 30% tööjõust, samal ajal kui Eesti keskmine on 25%. Eriti kriitiline on olukord operaatorite seas, kellest 40% on vanemad kui 55 aastat.

Katrin Pihli sõnul võib tööjõupuudus hakata otseselt piirama Eesti energia- ja kliimaeesmärkide saavutamist. Kui riik seab eesmärke taastuvenergia, energiajulgeoleku ja varustuskindluse valdkonnas, tekib küsimus, kes need plaanid tegelikult ellu viib. „Võib-olla mingi hetk oleme lihtsalt sellises olukorras, kus peame oma ambitsioonid ümber vaatama. Paberil tahame lennata, aga päriselus võib-olla lihtsalt mitte nii kõrgelt,“ ütles Pihl.

Kõige suurem puudujääk ähvardab tulla elektrikutest ja automaatikutest. Samal ajal suurendavad elektrifitseerimine, automatiseerimine ja uued tehnoloogiad nõudlust järjest kõrgema kompetentsiga töötajate järele.

Enefiti talendijuhtimise ja töösuhete juhi Geir Rindla-Naela sõnul suudavad ettevõtted praegu veel vajalikke spetsialiste leida, kuid oskustööliste leidmine muutub järjest keerulisemaks. „Täna veel saame hakkama. Meil ei ole seda probleemi, et meil oleks kümme inseneri vakantsi ühes ettevõttes, aga loomulikult me saame aru sellest, et meie töötajaskond ja elanikkond vananeb,“ ütles Rindla-Nael.

Kuigi tehisintellekti kiire areng on tekitanud küsimusi inseneride tuleviku kohta, ei pea eksperdid seda täna veel ohuks töökohtadele. Pihli sõnul aitab tehisintellekt küll tööjõupuudust leevendada ja protsesse kiirendada, kuid keerukate tehniliste arvutuste puhul ei saa sellele veel täielikult loota. Ka Rindla-Nael rõhutab, et energeetikuid on tulevikus kindlasti vaja, kuid nende töö muutub. Üha olulisemaks muutuvad teadmised IT-st, andmeanalüüsist ja tööstusautomaatikast.

Saates tõdetakse, et tuleviku energeetik ei saa olla ainult kitsalt tehnilise taustaga spetsialist. Üha enam hinnatakse inimesi, kes oskavad lisaks tehnilistele teadmistele analüüsida andmeid, mõista turge ning teha koostööd eri valdkondade inimestega. Pihli sõnul on heade suhtlemisoskustega insener tööturul juba praegu väga hinnatud. Rindla-Nael lisab, et sama tähtsaks on muutunud kohanemisvõime, kriitiline mõtlemine ja valmisolek pidevalt õppida.

Oluline roll on ka haridusel. Viimastel aastatel on huvi inseneeria ja energeetika vastu märgatavalt kasvanud. TalTechi populaarseimate erialade hulka kuulub elektroenergeetika ja mehhatroonika ning kõrgkoolid saavad juba sisseastujate vahel valikuid teha. Samas on probleemiks kutsehariduse vähene populaarsus, kuigi just elektrikutest ja automaatikutest tuntakse üle kogu majanduse enim puudust.

Ekspertide hinnangul ei ole küsimus ainult selles, kui palju noori õppima tuleb, vaid ka selles, kui paljud neist õpingud lõpule viivad. Paljud inseneritudengid langevad välja juba esimesel kursusel, sest jäävad hätta kõrgema matemaatika ja füüsikaga. Selle põhjuseks peetakse osaliselt reaalainete õpetajate puudust koolides, mis tekitab lünki juba põhikoolis.

Kuigi väljakutsed on suured, jäävad nii Pihl kui ka Rindla-Nael tuleviku suhtes optimistlikuks. Nende hinnangul on huvi energeetika vastu kasvanud ning õiged sammud on juba tehtud. Peamine ülesanne on nüüd tagada, et rohkem noori jõuaks õpingutega lõpuni ning leiaks tee just energeetikasektorisse, kus neist lähiaastatel kõige enam puudust tuntakse.

Saadet juhib Brent Pere.

Energiakool

Energeetikasektorit ähvardab lähiaastail 5000 spetsialisti puudujääk

00:00

Peatükid

Alexela

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Sisuturundus

12.08.26, 12:02

Telia Digital Hubi peaesineja on Šveitsi ärimudelite innovaator Alexander Osterwalder

Business Model Canvas on üks maailma tuntumaid äristrateegia tööriistu. See on üheksa kastiga raamistik, mida on kasutanud nii idufirmad, ülikoolid kui ka suurkorporatsioonid. Selle looja Alexander Osterwalder astub 5. novembril üles Telia Digital Hubil.