ABB: kestlikkus ei tähenda väiksemat tootmist, vaid targemat energiakasutust

“ABB on Eestis tegutsenud üle 30 aasta ning viimase kümne aasta jooksul oleme siia investeerinud üle 60 miljoni euro,“ ütleb Nurms. Tema sõnul on Jüri tehnoloogialinnakust kujunenud oluline kompetentsikeskus, kus tegutsevad tootmisüksused, tuulegeneraatorite hoolduskeskus ja testimiskeskus.

ABB AS-i tervise-, tööohutuse- ja keskkonnajuht Kaspar Kreek räägib saates, et ettevõtte järgmine suur eesmärk on jõuda 2030. aastaks nullkasvuhoonegaaside tasemeni. Tema sõnul on suurem osa esmastest energiatõhususe sammudest juba tehtud – investeeritud on päikeseparkidesse, LED-valgustusse, soojuspumpadesse ja elektrifitseeritud autoparki. „Järgmine küsimus on, kuidas vähendada gaasikasutust meie tootmises ja küttesüsteemides,“ ütleb Kreek. Saates tuleb juttu ka energiamahukate tootmis- ja testimisprotsesside optimeerimisest, seadmete eluea pikendamisest ning ringmajandusest.

Oluline osa saatest keskendub töötajatele, tööohutusele ja vaimsele tervisele. Nurmsi sõnul ei saa energiapööret teha ilma tugeva juhtimiskultuuri ja inimestesse panustamata. “Mida rohkem võimalusi töötajatele tervise hoidmiseks anda, seda rohkem neid ka kasutatakse,“ märgib ta. Näitena toob Nurms välja ravikindlustuse, tervisevõimlemise, psühholoogi toe ja vaimse tervise programmid.

Saates räägitakse ka tehnoloogiaharidusest ja inseneride järelkasvust ning sellest, miks peab ABB neid üheks olulisemaks kestlikkuse küsimuseks.

Saadet juhib Juuli Nemvalts.