Riik läheb regulatsioonidega juhtide isikliku vara kallale

Regulatiivsete riskide, mis oma olemuselt pole midagi muud kui õigusnormide täitmata jätmisest tulenevad riskid, tunnuseks on Aasa sõnul see, et neid tuleb täita sajaprotsendiliselt – poole rehkenduse tegemisest ei piisa. Norme ja reegleid tuleb järjest juurde ja avalikul võimul on enamasti väga loogiline ja arusaadav põhjus, miks reegleid juurde tehakse. Aas toob näiteks, et aasta tagasi kuulutati Eestis kuriteoks sanktsioonide rikkumine ka juhul, kui see pannakse toime ainult hooletusest, nt kui ärijuht ei ole lepingupartneri tausta endale piisavalt selgeks teinud ning hiljem selgub, et tegemist on sanktsioneeritud isikuga, võib juht kriminaalkorras vastutavaks jääda, kuigi oli lihtsalt hooletu.

Rahandusministeeriumgi plaanib isiklikku maksuvastutust ettevõtte juhtidele laiendada. Seni on Eesti maksuamet kriminaalasjade mõttes tegelenud pigem n-ö klassikaliste käibemaksukarussellidega ning lahendanud maksude optimeerimise juhtumid, nagu näiteks OÜ-tamise kaudu juhtimisboonuste väljavõtmine, halduskorras. Aasa sõnul on näha, et seni Maksuameti poolt pigem halduskorras lahendatud asju on hakatud rohkem läbi karistamise prisma vaatama, mis võib ettevõtete igapäevast elu ja ka juhtide unerahu häirima hakata.

Et kasvavate riskide virvarris riskijulgust hoida ja rahulikumalt öösel magada, soovitab Evert juhtidel endilt küsida: „Kui mul pole kindlustust või muud riskimaandamise meedet, mis saab minust või minu perest, kui realiseerub kõige kehvem stsenaarium?“

Saadet juhib advokaadibüroo Sorainen finants- ja kindlustusõiguse ekspert Oliver Ämarik.