Ahti Paju: küberpettuste äratundmine toetub töötajate teadlikkusele ja sellega on vaja tegeleda järjepidevalt

“Rünnakukatseid nii andmepüügi kui ka haavatavuste ärakasutamise näol toimub pidevalt. Valdav enamik neist peatatakse küberturbelahenduste poolt juba enne kasutajate postkasti jõudmist,” räägib ta. Küll aga jõuavad töötajate meilile kübertestid ehk õngituskirjade simulatsioonid, mille eesmärk on testida ja parendada töötajate ohuteadlikkust.

“Peame arvestama, et ohtlike olukordade äratundmine muutub järjest keerulisemaks, kuna tehisintellekti abil luuakse üha tõetruumaid pettusekatseid,” selgitab Paju. Tema hinnangul on just tänu eelnimetatud simulatsioonidele töötajate teadlikkus selgelt tõusnud.

Töötajate koolitamisel tehakse juba paar aastat koostööd Teliaga. Ajendiks eelkõige tõdemus, et klassikalised pikad e-kursused ei täida eesmärki. Töötajad lükkavad nendes osalemist edasi, kuna keset tööpäeva pole lihtsalt aega mahukaid koolitusi ja teste teha. Telia pakub aga mikrokoolitusi, mis on lühikesed, ajasäästlikud ning toimuvad tihedama intervalliga.

Telia küberturbelahenduste arhitekti Kristjan Aljase sõnul tuleb töötajate koolitamist võtta tõsiselt, sest järjest enam on rünnakud suunatud just nende pihta. “Kurjategijad on aru saanud, et inimfaktor on süsteemis nõrgem lüli ning inimeste teadlikkus kahjuks suhteliselt madal.”

Selleks, et koolitamisest ka tegelikult kasu oleks, peab see olema süsteemne ja ajakohane, sest pettused arenevad kiiresti ning täna õpitu ei pruugi järgmisel nädalal enam piisav olla.

Aljase sõnul ei piirdu küberteadlikkuse tähtsus ainult töökeskkonnaga. “Koolitused aitavad töötajal turvaliselt käituda ka väljaspool kontorit – näiteks kodus, kus puuduvad ettevõtte turvameetmed ja kasutatakse sageli vaid internetiühendust ning isiklikke seadmeid. Just sellises keskkonnas on küberkurjategijatel lihtsam seadmetesse sisse pääseda. Kui töötaja kasutab hiljem sama seadet tööks, võib oht kanduda ka ettevõtte süsteemidesse. Seetõttu on oluline, et inimesed oskaksid ohte ära tunda ka oma isiklikus e-postis ja igapäevases digikäitumises.”

Aljase sõnul on Telia mikrokoolitused jagatud teemadeks. Esmalt läbitakse konkreetse teema lühikoolitus, millele järgneb 2–3 küsimusega teadmiste kontroll. Kokku kulub selleks tavaliselt 5–10 minutit. “Halduri vaates kujuneb igale töötajale riskitase, mis põhineb tema osalusel koolitustes, testide tulemustel ning simulatsioonide läbimisel. See annab hea ülevaate, kellega on vaja rohkem tegeleda. Samuti saab läbitud koolitusi kasutada E-ITS-i auditeerimise tõendusmaterjalina.”

Lisaks mikrokoolitustele pakub Telia ka põhjalikumaid klassikoolitusi, mis annavad laiemat ja praktilisemat ülevaadet kübermaailmast. “Koolitustel avame küberkuritegevuse telgitaguseid ning toome näiteid päriselust, mis aitavad mõista, et tegemist ei ole juhuslike rünnakutega, vaid organiseeritud ja hästi läbimõeldud tegevusega. See aitab inimestel ohtusid paremini tajuda ja tõstab üldist turvateadlikkust,” sõnas Aljas.