Taskusireen on tuleviku ohuteavitus, mis ei tunne piire

Rahvusvahelises vaates on Eesti antud tehnoloogia eestvedamisel esirinnas, pälvides tähelepanu isegi suurtel konverentsidel nagu Mobile World Congress Barcelonas.

Anet Tammets toob näiteks ka Austria, kus sarnast tehnoloogiat on edukalt testitud liikuvates seadmetes ja autodes, ning Lõuna-Korea, kus süsteemid on arendatud nii kaugele, et need arvestavad isegi keelebarjääri ja ealiste iseärasustega.

“Kuigi tehnoloogia potentsiaal on tohutu, on hetkel peamiseks takistuseks seadmete tugi, sest enamik Euroopas müüdavaid telefone ei toeta veel vajalikku 600 MHz sagedusala. Siiski on Euroopa suurriigid võtnud sihiks, et 2030. aastaks on turul juba 100 miljonit sellise võimekusega seadet, ning Eesti võrk võiks olla ette valmistatud juba lähiaastatel,” selgitab Tammets.

Siseministeeriumi elanikkonna kaitsenõunik Katerina Mudarissova sõnu on ohuteavitus olemuselt invasiivne meede, mida kasutatakse vaid siis, kui ohus on inimeste elu, tervis või riigi julgeolek. “Otsust sõnumite saatmise kohta ei langetata kunagi kergekäeliselt, vaid see tugineb professionaalsete ametnike põhjalikule ohuhinnangule. Taskusireen ei asenda olemasolevaid kanaleid, nagu SMS-teavitused, "Ole valmis!" äpp või linnades asuvad sireenid, vaid täiendab neid, luues mitmekihilise ja lünkadeta kaitsesüsteemi,” selgitab ta.

Kristo Kaasan kinnitab, et tegemist ei ole nuhkvaraga, vaid standardse funktsionaalsusega, mis saadab infot mastist telefonisse, kuid ei võimalda telefonist andmeid tagasi saata ega kasutajat pealt kuulata. “Taskusireen on innovatsioon kodanike turvalisuse nimel, mis on ellu kutsutud Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahendite toel, et muuta Eesti kriisivalmidus veelgi tugevamaks ja tulevikukindlamaks,” sõnab Kaasan.

Kuula ka raadiosaadet, kus antud teemal räägitakse: