Saaremaa juurtega BauEst on keerukate objektide meister maal, vees ja veepiiril

Aastate jooksul on BauEst proovinud kätt erinevates valdkondades ning mõni katse on toonud selge arusaama, kuhu sektorisse mitte minna. „Kui keegi meie majast tahaks kortermaju teha, siis seda me enam tõesti ei tee,“ ütleb Toompuu. „Oleme kolm korda proovinud ja kolm korda vastu näppe saanud. Me ei ole selle valdkonna inimesed. Tahame panustada seal, kus saame olla head partnerid ja meie kogemused päriselt väärtust loovad. Täna võib öelda, et meie tugevus on sadamad, insenertehnilised rajatised ning tööstus-, kaubandus-, tootmis- ja laohooned alates projekteerimisest kuni võtmed-kätte lahenduseni.”

BauEsti visiitkaardiks on saanud erinevate kaubandushoonete ja sadamate ehitamine. Näiteks algusaegadel rajati järjest kolm Bauhofi kauplust, nüüd on käsil seitsmes Magaziini kauplus ning teine Grossi Toidukaupade pood. Sadamate ja hüdrotehniliste rajatiste jaoks on lausa eraldi osakond. Osaletud on peaaegu kõigil sadamahangetel, ehitatud on elektrijaamade rajatisi, sadamakaisid ja muid hüdrotehnilisi objekte.

Kui aga küsida, mis on olnud suurim õnnestumine, ei räägi juhid esmalt rahalistest näitajatest ega rekordobjektidest. „Meie jaoks on suurim õnnestumine see, kui projekti lõpus tahab tellija meiega järgmisi asju teha ja meie inimesed on samamoodi rõõmsad,“ ütleb Toompuu. Püsikliendid on BauEsti jaoks kvaliteedimärk. Samas ei peljata rääkida ka vigadest – on esinenud möödapanekuid, aga neist tuleb Toompuu sõnul õppida ja vigu tunnistada. „Kui meie töötajad on teinud vea, siis ootame, et nad tuleksid ja ütleksid seda – mida varem, seda parem,” lisab Rannama. „Siis saab mured lahendada ja edasi liikuda.“

Üle 50 töötajaga ettevõte on piisavalt suur, et võtta ette keerukaid riigihankeid ja mahukaid projekte, kuid piisavalt väike, et säiliks vahetu suhtlus. „Kliendid kiidavad, et meiega suhtlusel puudub bürokraatia. Midagi ei jää ripakile ega arutamata,“ ütleb Toompuu. „Kuigi saame oma valdkonnajuhtidelt regulaarselt ülevaateid ja teame, mis päriselt toimub, külastab ka juhtkond vajadusel objekte. Meil puudub hierarhia.”

BauEsti turundusjuht Triin Rannama toob esile, et ettevõtte tugevus peitub inimestes. „Meil on tugev ja pühendunud meeskond, kes teeb oma tööd väga hästi. Kui töö sujub, on meie roll pigem toetada kui liigselt sekkuda – usaldame inimesi ja anname neile tegutsemisruumi.” ütleb ta. „Meeskonnavaim ei teki iseenesest, seda tuleb hoida. Selleks teeme igas kvartalis ühiseid üritusi ja koolitusi, milles osalemise protsent on kõrge. Meie inimestel on tulemuspõhine palk, mis sõltub oskustest ja kogemustest, kuid oluline on ka tunnustus ja arenguvõimalus. Tunneme uhkust, et meil on väga väike kaadrivoolavus ning inimesi, kes on ära läinud ja mõne aasta pärast tagasi tulnud. See ütleb nii mõndagi.“

Sel aastal täitub ettevõttes ligi 25 töötajal üle 10 aasta staaži, sealhulgas viiel lausa 20 aastat. Üks töömees võttis selle lihtsasse lausesse kokku: tema ei jookse teise tööandja juurde mõne euro pärast, vaid tahab töötada stabiilses ettevõttes, kus teda hinnatakse ja hoitakse. BauEstis on tavaks koolitada noori ise välja. „Hea projektijuht ei istu kunagi tööta,“ ütleb Jürgen Rannama. „Meie juures saab väljaõppe ja karjääri. See on aeganõudev, aga tasuv. Kui ettevõtte algusaastatel ehk viskasime algajaid nii-öelda tundmatus kohas vette, siis täna on olemas sisseelamisprogramm ja suurepärased mentorid. Ja samas on palju ka noortelt õppida – seetõttu on hea, kui ettevõttes on erinevas vanuses inimesed.”

Ehitussektor on meeste sõnul väga huvitav ja pidevaid väljakutseid esitav. Majanduskriisidest ollakse seni välja tulnud ja mitte ainult – sealt on saadud ka head õppetunnid. Esimene suurem kriis aastal 2008 tõi kaasa valusaid otsuseid, kuid inimestega räägiti ausalt ja nad kutsuti tagasi, kui tööd taas tekkis. Koroonakriisi ajal tuli olla paindlik. „Kui suuremad projektid seiskusid, hakkasime eelarvestusosakonna ettepanekul tegema väiksemaid riigihankeid. Käive oli küll pisem, kuid objektide arv üks ettevõtte ajaloo suurimaid ning meie jaoks oli oluline, et mehed said tööd teha ja palka. Me ei pidanud ühtegi head inimest ära laskma,“ meenutab Rannama. Saaremaa Magaziini ehitusest sai aga omamoodi sümbol: kuigi saarele sõit oli koroonapiiranute tõttu sisuliselt keelatud, andsid kohalikud mehed tööle pihta ning tellijale näidati toimuvat kaamera vahendusel. Tellija jäi väga rahule.

Täna on käsil mitmed märgilised objektid, sealhulgas üks ettevõtte ajaloo suuremaid riigihankeid – Miinisadama ja Piiritaristu ühe etapi rajamine. Samal ajal valmivad VKG rikastusvabriku osa, pakendikeskus, Keila Magaziin, Aruküla Grossi pood ning Alajõe kogukonnakeskus koos kai ja ujumissillaga.