Eestis on täna vähenenud töövõime määratud veidi enam kui 90 000 inimesele ehk iga üheksas tööealine puutub iga päev kokku olukorraga, kus tal on tervise tõttu raske tööd leida või tööd teha. Vähenenud töövõime ei tähenda aga seda, et inimene ei saa üldse töötada, sest mõnikord piisab väikesest asjast või nutikast lahendusest, et teda tegemistes aidata.
Coop Eesti Keskühistu personalidirektor Kerstin Jaani ja Eesti Töötukassa teenusejuht Livia Laas.
  • Coop Eesti Keskühistu personalidirektor Kerstin Jaani ja Eesti Töötukassa teenusejuht Livia Laas.
  • Foto: Äripäev
Vähenenud töövõimega inimestest koguni 51 protsenti on aktiivselt tööturul. See statistika peegeldab 2016. aastal alanud töövõimereformi peamist eesmärki: liikuda eemale terminist “töövõimetus” ehk sellest, mida inimene teha ei saa, ning keskenduda sellele, mida ta sobiva toe abil suudab korda saata.
Ehkki oleme Euroopa keskmisest veidi eespool, nendib Eesti Töötukassa teenusejuht Livia Laas, et kümne aastaga pole ühiskonnas veel täielikult juurdunud teadmine, et tervisepiiranguga inimene on teistega võrdväärne töötaja.

Hirm tundmatuse ees pärsib koostööd

Nii tööandjate kui ka töötajate suurim takistus on sageli hirm, mis tuleneb teadmatusest. Coop Eesti Keskühistu personalidirektor Kerstin Jaani kinnitab, et tööandjad kardavad sageli ressursipuudust: küsitakse, kes töötajat vajadusel toetab või miks peaks üks töötaja teisest vähem tööd tegema. “Tihtipeale reageeritakse üle ning tegelikkuses pole olukorrad üldse nii hirmutavad, kui eemalt tundub. Samas kardavad töötajad ise, et tervisemurest rääkimine võib kaasa tuua stigmatiseerimise või isegi töökoha kaotuse,” sõnab Jaani.
Livia Laasi sõnul on kõige aluseks omavaheline dialoog, sest paljud piirangud, nagu näiteks diabeet, on väliselt nähtamatud. Kui tööandja ei tea murest, ei saa ta pakkuda ka vajalikke pause või kohandusi, mis hoiaksid ära tõsisemad terviserikked tööpostil. “Meil on täna veel mitmeid müüdimurdmisi vaja teha nii inimese kui ka tööandja vaates,“ nendib Laas ning lisab, et vähenenud töövõimega inimese motivatsioon võib sageli olla isegi kõrgem kui täiesti tervel töötajal. Sama kinnitab ka Jaani, kelle sõnul on Coopi ridades tööle asunud vägagi usinaid ja eeskujulikke tervisest tuleneva takistusega töötajaid.

Abivahendite maailm on ääreult kirju

Selleks, et tööd kõikidele osapooltele edukalt sujuda saaksid, pakub töötukassa laia valikut tööalaseid abivahendeid. Millistes olukordades on seni aidatud?
Liikumise hõlbustamine: elektriline ratas amputeeritud jalaga töötajale suurte vahemaade läbimiseks ja spetsiaalne sukeldumisprotees instruktorile.
Käeline tegevus:ühe käega kasutatavad akutrellid ja muud tööriistad.
Kõrgtehnoloogia: Silmadega juhitavad arvutid inimestele, kes ei saa käsi kasutada.
Lisaks tehnilistele abivahenditele on kriitiline roll kõikide osapoolte nõustamisel
Kerstin Jaani toob praktilise näite kaubandusest, kus töötukassa abiga onümber ehitatud kassabokse, et need mahutaksid ratastooli ning soetatud on ka tõstemehhanisme, mis aitavad vältida tervisele vastunäidustatud raskuste tõstmist.
Milline olukord töökohas valitseb ning millist abi seal vaja oleks, seda aitab kaardistada töötukassa ekspertide tiim (liikumis-, kuulmis- ja vaimse tervise nõustajad), kes käivad ettevõtetes kohapeal. Livia Laasi sõnul ongi sageli kõige olulisem tõsta just kolleegide teadlikkust. Ta toob näite pimedast kolleegist, kelle tavapärasele liikumistrajektoorile asetati jõulukuusk. Kui inimene sellele otsa koperdas ning see hiljem eest liigutati, unustati sellest töötajale rääkida, mis tõi kaasa omakorda uue komistamise. “Need on väikesed, kuid olulised inimlikud seigad, mida nõustamine aitab lahendada,” ütleb Laas.
Kerstin Jaani sõnul on eriti oluline just juhtide koolitamine, et nad ei kardaks keerulisi olukordi ega pelgaks, et tervisepiiranguga töötaja kahjustab meeskonna tulemuslikkust.

Kuidas töötukassa tervisemurega töötajat või tema tööandjat aidata saab?

Nii Laas kui Jaani julgustavad omavahelisele avatud suhtlusele. “Tervisemurega töötaja toetamine on investeering lojaalsusesse,” ütleb Jaani, märkides, et need inimesed on sageli kõige tänulikumad töötajad ja valmis ettevõtet aitama ka rasketel aegadel.
Kui tervis ei luba endisel erialal jätkata või vajab olemasolev olukord ülevaatamist, pakub Töötukassa karjäärinõustamist ja tööpraktikat, mis on hea viis kõikidele osapooltele hirmude ja ootamatuse kahandamiseks. “Alustamiseks tuleks pöörduda oma maakondliku töötukassa osakonna poole, kus tööandjate konsultandid aitavad kaardistada takistused ja leida igale olukorrale rätsepatööna valmiva lahenduse,” julgustab Eesti Töötukassa teenusejuht Livia Laas muredest kõvemal häälel rääkima.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele