- OMX Baltic−0,62%314,38
- OMX Riga0,79%940,09
- OMX Tallinn−0,33%2 147,17
- OMX Vilnius−0,74%1 505,65
- S&P 500−0,69%7 691,76
- DOW 30−0,22%53 343,4
- Nasdaq −1,33%26 289,71
- FTSE 100−0,01%10 727,47
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,66
- OMX Baltic−0,62%314,38
- OMX Riga0,79%940,09
- OMX Tallinn−0,33%2 147,17
- OMX Vilnius−0,74%1 505,65
- S&P 500−0,69%7 691,76
- DOW 30−0,22%53 343,4
- Nasdaq −1,33%26 289,71
- FTSE 100−0,01%10 727,47
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,66
- ST
5 levinud viga, mida konsolideerimislaenude puhul vältida
Konsolideerimislaenud on hakanud äri- ja tarbijalaenude maailmas võimust võtma: ettevõtted ja eratarbijad, kes otsivad viise seniste laenukohustuste ümberfinantseerimiseks, valivad seniste laenutingimuste leevendamiseks konsolideerimislaenud. Tegemist on laenutüübiga, mille puhul võtab laenu väljastaja kogunenud laenukohustused enda kanda ning kliendile, olgu selleks eratarbija või ettevõtja, jääb kohustus tasuda vaid konsolideerimislaenu osamakseid.
Siiski pole konsolideerimislaen alati perfektseks lahenduseks – parima finantslahenduse leidmiseks tuleb teha eeltööd ning vältida konsolideerimislaenude valdkonnas laialt levinud vigu. Läbimõeldud otsuse tegemiseks tutvu viie olulise konksukohaga, mida laenutaotlejad kipuvad kahe silma vahele jätma.
1. Esimese ettejuhtuva pakkumise vastuvõtmine
Kuna otsingumootorisse märksõna “konsolideerimislaen” või “laenude refinantseerimine” trükkimisel hüppab tulemustes ette lehekülje jagu laenuväljastajaid, kipuvad refinantseerimisest huvitatud tarbijad võrdlema ainult paari-kolme finantsasutuse laenutingimusi. Läbimõtlemata valikuga või saadetud taotlustele esimesena “jah” öelnud krediidipakkuja laenu vastuvõtmisega võid omale teha korraliku karuteene. Sama kehtib ärilaenude konsolideerimisest huvitatud ettevõtjale.
Kasuta soodsaimate tingimustega era- või ärilaenude katteks konsolideerimislaenu leidmiseks võrdlusportaale, mis edastavad sisestatud laenude parameetrid (võetud laenude summa, intressimäär ja tagasimakseperiood) kümnetele laenuväljastajatest koostööpartneritele. Võrdlusportaali kliendi teha jääb ainult laekunud pakkumiste seast kõige madalama kuumaksega või soodsaimate tingimusega (paindlik maksegraafik, teistest teenusepakkujatest madalam krediidi kulukuse määr) laenupakkumise väljavalimine.
Valiku lihtsustamiseks pakuvad Eestis tegutsevad laenude võrdlusportaalid ka finantsnõustamise teenust, mis on mõeldud laenutaotleja toetamiseks valiku tegemisel. Finantsnõustaja pöörab kliendi tähelepanu pakkumiste pisidetailidele ning seletab lahti võimalikud riskid ja lepingu sõlmimisega kaasnevad kohustused.
2. Lepingutasu ja lisatasude arvestamata jätmine
Laenulepingu sõlmimisega käib tavaliselt kaasas lepingutasu, milleks on ühekordne makse lepingu sõlmimisel. Lepingu sõlmimise eel erinevate pakkumistega tutvumine (taotluste saatmine ja pakkumiste kõrvutamine) on aga tasuta lõbu ning rahakott tuleb taskust välja võtta alles siis, kui pakkumiste seast on kõige sobivam välja valitud. Parimad laenude võrdlusportaalid näitavad pakkumiste võrdlejatele ka lepingutasude suuruseid ja selgitavad lepingutasu maksmise süsteemi, kuna pakkujad võivad lepingutasu kasseerimiseks kasutada erinevaid viise.
Eestis tegutsevate krediidiväljastajate seas on levinud lepingutasu suuruse sidumine tulevase laenusumma suurusega ning reeglina jäävad lepingutasud vahemikku 0–3% laenu kogusummast.
Näitlikus olukorras, kus laenutaotleja soovib ühe laenu alla ühendada 10 000 euro väärtuses finantskohustusi, tähendab 1% lepingutasu 100-eurost lisakulu, iga lisanduv protsent kergitab lepingutasu suurust jälle saja euro võrra. Ka saja-paarisajaeurone muutus lepingutasu suuruses võib laenude haldamisega jänni jäänud kliendi suunata alternatiivse laenuväljastajani.
3. Laenuga kaasnev illusioon paranenud rahalisest võimekusest
Mitme väiksema laenu üheks konsolideerimine aitab küll laenu paremini hallata (üksainus makse, üksainus maksetähtaeg), kuid laenude arvu ainult üheni vähendamine võib laenuvõtjas tekitada ekslikku turvatunnet. Sageli tekib ainult konsolideerimislaenu tagasi maksval kliendil illusioon paranenud maksevõimekusest, mis tekitab omakorda ahvatlust võtta järgmiste finantsmurede lahendamiseks jälle uus laen.
Kuna Eestis pole veel kasutusel positiivset krediidiregistrit, mis lubaks laenuväljastajatel tutvuda potentsiaalse kliendi seniste laenukohustustega, on oht end “lõhki laenata” täiesti reaalne. Register on küll väljatöötamise arengujärgus, kuid osad Skandinaaviamaad on positiivse krediidiregistri juba kasutusele võtnud.
Registris on välja toodud laenuvõtja tagatisega ja tagatiseta laenud, krediitkaartide laenulimiidid ja muu asjakohane informatsioon, mis aitab laenuväljastajatel taotluse saatnud kliendi maksevõimekust hinnata. Rahandusministeeriumi värskeima prognoosi kohaselt võib Eesti positiivne krediidiregister tööle hakata aastal 2028.
4. Tagatisega konsolideerimislaenu maksetähtaja ignoreerimine
Olukorras, kus konsolideeritavate kohustuste väärtus on niivõrd kõrge, et laenuväljastajad pole valmis tagatiseta laenu väljastama, on taotleja õlekõrreks tagatisega konsolideerimislaen. Pangad ja krediidiväljastajad on valmis tagatisvara olemasolul väljastama kõrgema väärtusega laene, kuid tagatisega laenu võtmisel on maksetähtaegadest korralikult kinnipidamine veelgi olulisem kui tagatiseta laenu puhul – vastasel korral on laenuvõtjal reaalne risk tagatisest ilma jääda.
Hetkel kuum
Tagatisega konsolideerimislaenude lepingud sisaldavad sageli klausleid, mis panevad paika:
- tagatisvara kindlustuskohustuse – valdav enamus laenuväljastajad nõuab, et tagatisvara (kinnisvara, auto, muu tagatisvara) oleks kogu lepinguperioodi vältel kindlustatud ning lepingu sõlmimise eeltingimuseks võib olla esmane kindlustuslepingu sõlmimine
- tingimused tagatise realiseerimiseks – lepingus on välja toodud, millistel tingimustel on laenuväljastajal õigus täitemenetluse alustamiseks
- maksetähtaegade paindlikkuse – tagatisega konsolideerimislaenud on reeglina rangema maksegraafikuga kui tagatiseta konsolideerimislaenud
- tähtaja ületamise tagajärjed – lepingus pole kunagi puudu ka makseviivitusega kaasnevad tagajärjed (viivistasu või leppetrahvi suurus)
5. Keskendumine ainult intressimäärale
Laenu intressimäär kipub olema esimeseks numbriks, mille baasil laenutaotlejad otsuse teevad. Konsolideerimislaenu intressimäär võib olla fikseeritud ehk laenuperioodi vältel muutumatu suurusega, või fikseerimata ehk sõltuda euribori 3, 6 või 12 kuu keskmisest väärtusest. Intressimäära kõrval tasub alati tähelepanu pöörata ka krediidi kulukuse määrale (KKM) ehk laenu kogukulukuse näitajale, mis võtab arvesse ka laenuga kaasnevad tasud (lepingutasu, haldustasud, väljastustasud). Eestis kehtiva Võlaõigusseaduse kohaselt peab krediidi kulukuse määr olema iga laenupakkumise juures konkreetselt kirjas.
2025. aasta juuli alguse seisuga on Eesti Vabariigis väljastatud laenude lubatud maksimaalne KKM 47,04%, kuid reeglina jäävad konsolideerimislaenude kulukusmäärad kõvasti allapoole. KKM-i tegelik suurus sõltub kõigist laenu parameetritest ning pakutavad KKM-määrad erinevad ka laenuväljastajate vahel. Taaskord olukord, kus esimene laekunud pakkumine ei pruugi olla finantsturu parim ega konkurentsivõimelisim laen!
Konsolideerimislaenude süsteem Skandinaaviamaade näitel
Võrreldes Eesti konsolideerimislaenude väljastamise süsteemi Skandinaavia riikide laenusüsteemidega, tulevad välja nii olulised erinevused kui mõningased sarnasused.
Näiteks tähendab Norras konsolideerimislaenu taotlemine automaatset finantstausta kontrolli riikliku andmebaasi Gjeldsregisteret kaudu. Register näitab laenuväljastajale või laene vahendavatele võrdlusportaalidele nagu Refinansiering või Bedriftslån taotluse saatnud isiku või ettevõtte maksevõimekust ning aitab teenusepakkujal info baasil otsustada, kas taotlus rahuldada või tagasi lükata.
Positiivne krediidiregister aitas Norra näitel ühe aasta vältel peale registri tutvustamist vähendada riiklikku tarbimislaenude kogusummat 8% võrra – registri eestvedaja Egil Årrestad peab tulemust suureks võiduks ning loodab, et ka teised Skandinaaviamaad võtavad norrakatest eeskuju.
Sarnaselt Eestile puudub ka Taanis positiivne krediidiregister, kuid sealne riiklik pank Danmarks Nationalbank peab tarbija- ja ärilaenude üle arvestust krediidiregistri Kreditregisteret abil. Tegemist pole küll positiivse krediidiregistriga, kuid andmebaas aitab hinnata laenutaotlejate maksevõimekust ja ennetada olukorda, kus maksejõuetutele klientidele väljastatakse maksevõimekust ületavaid laene. Ka Taanis aitavad pankade ja alternatiivsete laenuväljastajate pakkumisi kõrvutada laenuvõrdlusportaalid nagu Samlelån, mis edastavad taotleja laenuparameetrid konsolideerimislaenude pakkujatele ning saadavad pakkumised otse taotlejale ilma, et pakkumistele eelneks kümnete ankeetide täitmine.
Rootsis aitab laenuväljastaid klientide maksevõimekuse hindamisel Soomes registreeritud emaettevõtte Enento Group alla kuuluv eraettevõte UC AB, mis on Rootsi suurim krediidiinfot koguv ettevõte. UC abil saavad laenuväljastajad tutvuda eratarbijate ja ettevõtete krediidiraportitega ning otsustada, kas konsolideerimislaenu taotlus taotleja maksevõimekuse baasil vastu võtta või tagasi lükata.
Täpselt nagu Eestis ja eelnevates riikides, aitavad taotlejaid parima pakkumise leidmisel laenude võrdlusportaalid nagu Samla lån,või Företagslån mis kõrvutavad positiivse vastuse saanud taotlusele laekunud pakkumiste tingimusi ja aitavad laenuhuvilistel finantsnõustajate abiga valida laenuvõtja seatud tingimustele kõige paremini vastava pakkumise.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele