„Põllumajandust kritiseeritakse, et see on suur saastaja, ning sellepärast tahtsime teada saada, kui halvad siis tegelikult oleme,“ räägib saates Eesti suurima kodumaisel kapitalil tegutseva põllundusettevõtte Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld.

- Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld räägib kestlikkusest põllumajanduses.
- Foto: Andres Haabu
Alates 2019. aastast mõõdab ja võrdleb ettevõte oma jalajälge nii enda sektori kui ka maailmaga. „Midagi pole häbeneda, sest see on korralikult väike. Enamik põllumajanduses töötavaid firmasid võivad selja sirgu hoida, töötame ikka päris keskkonnasõbralikult.“
Järgmise sammuna mõju jätkuvaks vähendamiseks aga napib hetkel veel teadmisi ja tehnoloogiaid, selgitab Muld. „Tellisime uuringu, kuidas saaksime enda jalajälge nulli viia. Sealt väga palju ei tulnudki, sest tehnoloogiaid ja teadmisi pole täna veel kahjuks olemas,” selgitab ta.
Agrone eesmärk on jõuda aastaks 2035 süsinikuneutraalsete piimatoodete ning põllumajandussaaduste tootmiseni. Kuidas selles eesmärgi täitmise suunas liigutakse, mis seda soodustab ja takistab ning kuidas on kestlikkus põllumajanduses konkurentsieelis, sellest tuleb juttu sisuturunduslikus saates „Juhtides tulevikku”.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saatejuht on Rivo Sarapik.
Margus Muld: põllundus võib kestlikkuses selja sirgu lüüa
Saade valmis Rohetiigri ja
Kestlikkusuudised.ee koostöös.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Toidutööstusettevõtte Paulig Grupi turundusjuht Mariell Toiger usub, et kestlikkus ei tohi olla lihtsalt üks igav kohustus, vaid loomulik osa sellest, kuidas me indiviidide ja ettevõtetena iga päev toimetame. „Päeva lõpuks on see maailma, inimeste ja ka äri huvides. Surnud planeedil ei saa äri teha,“ ütles ta raadiosaates „Juhtides tulevikku”.
Creditinfo Eesti tegevjuht ja Rohetiigri nõukoja liige Elari Tammenurm usub, et jätkusuutlik majandusmudel ei sünni kiirete hüpetega ning üksnes regulatsioonide survel. „Kui roheteemad jäävad ainult suurfirmade või aktivistide pärusmaaks, siis me ühiskonnana ei võida. Rohepööre peab olema laiem, kaasav ja teadlikult juhitud protsess – nii majanduses kui ka ühiskonnas tervikuna,“ tõdes Tammenurm raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
Lasita Aken ASi juht Karl-Martin Rammo on roheteemasid alati vajalikuks pidanud, kuid tõeline heureka-hetk tabas teda Rio de Janeiro olümpiamängudeks valmistudes. Ühtekokku neljadel olümpiamängudel osalenud Rammo sõnul oli ujudes igapäevane see, et lahes hulpisid vastu plast ja prügisaared ning surnud ja roiskunud elukad. “See oli hetk, kus taipasin, et olenemata sellest, kus maailma otsas me ka poleks, jõuab kõik ühel hetkel merre,” rääkis ta raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
Ehkki A. Le Coqi juhile Jaanus Vihandile on roheteemad väga südamelähedased, ütleb ta, et otsuseid tuleb teha laiemat pilti ja olukorda arvestades. “Ükskõik, mis ajal me ei elaks, prioriteedid peavad paigas olema. Tänases päevas paneksin ma prioriteediks number üks julgeoleku,” ütles Vihand raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
Investeeringud tulevad Eestisse vaid siis, kui roheenergeetika on korras. “Me võistleme 30 sadamaga Läänemerel, innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad eelise,” rääkis Tallinna Sadama juht Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.