Juhatuse liiget varitseb oht vastutada miljonite eest isikliku varaga

Ta lisab, et Leedus on hinnanguliselt 40%-l ettevõtetest vastutuskindlustus olemas ning ka vastavad kohtuvaidlused üsna tavalised. Eestis on vastav osakaal vähem kui 0,5%. Kindlustuse vajalikkust on hakatud rohkem teadvustama pärast meedias palju kajastamist saanud Nordica ja Eesti Energia erikontrollijuhtumeid.

Vastutuskindlustusest võidavad mõlemad pooled – nii juhatuse liikmed kui ka ettevõtte omanikud. Näiteks kui ettevõte soovib kaasata välisinvesteeringuid, siis tasub teada, et välisinvestorite jaoks võib kindlustus olla oluline eeltingimus investeerimisotsuse tegemiseks.

Samuti võib vastutuskindlustus olla oluline kaalukeel turu parimate tippjuhtide ettevõttesse meelitamiseks. Teadmine, et vastutuskindlustus kuulub hüvede standardpaketti, võimaldab tippjuhil oma potentsiaali ettevõttes realiseerida nii, nagu temalt oodatakse, võttes mõistlikes piirides riske.

“Tahtliku kahju tekitamise ja raske hooletusega tekitatud kahjusid üldiselt ei hüvitata. Küll aga võidakse nende üle kohtus vaielda pikki aastaid. Õigusabikulud kaetakse kuni süüdimõistva otsuseni,” selgitab Norman Aas.

Juhatuse liikme vabastamine ametist käib tema sõnul äriõiguses lihtsalt – selleks on vaja omaniku otsust. “Kui minnakse lahku tüliga, võivad omanikud hakata otsima juhatuse liikme tegevuses vigu. Kõige suurem probleem, mis ettevõtte juhte sellises olukorras tabab, on üksi jäämine. Ametis olles on nad saanud tugineda tiimiliikmete, koostööpartnerite ja advokaatide abile, kuid pärast lahti laskmist on nad sellest ressursist eemal. Just selles olukorras võibki vastutuskindlustus olla see abivahend, mis tagab unerahu. Suuremate nõuete puhul, mis on keerukad ja ulatuvad miljonitesse, võivad õigusabikulud ulatuda sadade tuhandeteni,” lisab Aas.

Evert kinnitab, et kõige rängemad ja kallimad on nõuded ettevõtte ja lahkunud juhatuse liikme vahel. Väljastpoolt ettevõtte vastu esitatud nõudeid on lihtsam lahendada ja neid esinebki sagedamini. Vastutuskindlustuse soetamisel soovitab kindlustusmaakler ettevõttel hinnata oma vara suurust ja sõlmida kindlustus summale, mis vara kataks. “Eestis on suurte ettevõtete keskmine hüvitispiir 5—10 miljoni vahel, kuid tasub hinnata, kas see on piisav konkreetse ettevõtte suurust arvestades. Esimene miljon on alati kõige kallim kindlustada. Järgmised tulevad juba odavamalt kätte,” ütleb Evert.

Aprillikuu “Soraineni sageduse” saates arutlevad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen advokaat Oliver Ämarik ja vandeadvokaat Marcus Niin, juhatuse liikme vastutuse, erikontrolli ja vastutuskindlustuse teemadel.

Saatekülalised on Iizi kindlustusmaakler Helen Evert ning Soraineni partner ja majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht Norman Aas.