Tariifide veresaun jõudis ka USA riigivõla turule – mida see näitab?

Samal ajal on kulla hind pöördunud uuesti tõusule, võttes võlakirjadelt aina enam üle turvasadama vara rolli. Tegemist on pikaajalise protsessiga ning praegune hinnaliikumine turgudel kinnitab seda trendi. Kuld on olnud aastatuhandeid maailma kõige stabiilsem vara ja nüüd on see tegemas comeback’i. Ja suurelt.

Võlakirjade viimaste päevade hinnalanguse taga on tõenäoliselt mitmeid põhjuseid. Esimene ja kõige ilmselgem põhjus on see, et riigivõlakirjad ei kanna enam ülima turvavara rolli. Kui varasematel aastakümnetel pakkusid suuremate majanduste riigivõlakirjad “riskivaba” tootlust ja kaitset kriiside vastu, siis nüüd on olukord märgatavalt muutunud.

USA riigivõla tase on tõusnud juba 123 protsendini sisemajanduse koguproduktist, mis on ilmselgelt jätkusuutmatu tase. Ka teiste G7 riikide võlatasemed on ületanud 100 protsendi piiri, ainukeseks erandiks on Saksamaa. Kuid ka seal on olukord muutumas, sest uus valitsus plaanib riigi võlakoormust järsult suurendada. Jätkusuutmatute tasemeteni on kerkinud muuhulgas ka Hiina ja India võlatasemed.

Kuna võlad on paisunud väga suureks, soovivad investorid saada võla pealt ka kõrgemat intressi. Samuti on selge, et paljudel pole valitsuste suhtes ka usaldust. Kuigi maksejõuetus praegu veel USA-le ja teistele riikidele ei terenda, siis on äärmiselt tõenäoline, et võlgadest vabanetakse inflatsiooni kaudu. Ehk inflatsioon peab pikaajaliselt püsima võlakirjade intressidest kõrgemal, mis võimaldab võlakoormat vähendada. Taolises keskkonnas on kaotajaks need, kes hoiavad võlainstrumente – ehk on andnud kellelegi pikaajaliselt võlgu – või valuutat.

Allpool on välja toodud seesama USA 10aastaste võlakirjade tootluse graafik. Me näeme, et riigivõlakirjade 40 aastat kestnud tõusutsükkel sai läbi 2020. aastal ning viimased 5 aastat on võlakirjad olnud langustsüklis. Praegune hinnaliikumine lihtsalt kinnitab seda trendi.

Inflatsioonist rääkides – tariifid on ilmselgelt inflatsioonilised, suurendades nii USA kui ka selle kaubanduspartnerite jaoks omavahel vahetatavate kaupade hindu. Näiteks USA ettevõte, kes oma lõpptoote jaoks komponente Hiinast või mõnest teisest riigist importis, seisab praegu silmitsi hindade kahekordistumisega. Jah, ta võib komponendid edaspidi osta ka USAst, aga reeglina on need kallimad. Vastasel juhul ei toimuks Hiinast praegu nii suurt importi. Sama kehtib ka tarbijatele, kes odavaid Hiina kaupu ostavad. See on ka põhjus, miks Föderaalreservi juht Jerome Powell on öelnud, et intresse ei hakata praegu kärpima, sest tariifid on inflatsioonilised ja intressilangetused teeks olukorda hullemaks.