Kaubandussõda lennutas kulla hinna üle 3000 dollari taseme

Psühholoogiliselt olulise 3000 dollari taseme ületamine näitab, et kuld on jätkuvalt äärmiselt oluline finantsvara ebakindlatel aegadel. Viimase veerandsaja aasta jooksul on kuld kallinenud enam kui 10 korda, ületades sellega ka USA aktsiaindeksi S&P 500 tootlust.

Kuld on olulised verstapostid ületanud tavaliselt heitlikel aegadel. 1000 dollari tase saavutati pärast 2008. aasta finantskriisi, 2000 dollari tase ületati koroonakriisis. Praeguse tõusu peamiseks põhjuseks võib pidada keskpanku, kes ostavad geopoliitiliselt pingsas keskkonnas kulda kui neutraalset reservvara, mis ei ole avatud teiste riikide (eelkõige USA) sanktsioonidele.

Kui kiire hinnatõusu alguses (2024. esimene poolaasta) olid lääne investorid kulla suhtes küllaltki ükskõiksed, siis viimase poole aasta jooksul on ka Euroopa ja USA investorid aktiviseerunud. Sellest annab hästi aimu sissevool kullaga tagatud börsil kaubeldavatesse fondidesse (vt. allpool olevat graafikut). Veebruaris jõudis see viimaste aastate tippu, osalt aitas sellele kaasa asjaolu, et kuld on liikumas tariifide hirmus suurtes kogustes Londonist New Yorki. See on üks põhjustest, mis on viinud kulla hinna 3000 USD/oz piirimaile.

Kust see raha aga tuleb? Ikka riigivõlgade kasvust ja seega lõpuks ikkagi rahatrüki masinast. Mida kõrgemad on aga eelarvete puudujäägid, seda atraktiivsem on kuld investorite jaoks. Juba praegu on Euroopa riikide eelarved tugeva surve all ning uus võlapidu teeb seisu veelgi hullemaks.

Euroopa riikide võlakirjaturud reageerisid otsusele järsu langusega. Saksamaa 10aastaste riigivõlakirjade hinnad kukkusid 5. märtsil kiireimas tempos alates Berliini müüri langemisest. Kui võlakirjade hind langeb, siis intress, mida riik peab uue laenu pealt maksma, kasvab. Investorid hääletavad jalgadega ning võlakoormate suurendamine on samm lähemale riikide võlakriisile.

Eelmise aasta mais seadsin kulla keskpika perspektiivi (6-24 kuud) hinnasihiks 2800-3000 dollarit untsist. Nüüd oleme need tasemed ületanud ning praegu on äärmiselt keeruline uusi prognoose teha.

Ühelt poolt on kuld juba paari aasta jooksul väga palju kallinenud – veel 2022. aasta novembris maksis unts kulda 1616 dollarit. Teisalt on hinnatõusuks olnud ka äärmiselt head põhjused, mis ei ole selle viimase paari aasta jooksul muutunud. Pigem on põhjuseid tõusuks juurde tulnud.

Keskpikka prognoosi on väga raske teha, aga pikaajaliselt võiks kuld liikuda minu hinnangul 2030. aastaks 6000-7000 dollari juurde. Selle kümnendi hinnatõus saab arvatavasti olema sarnane ajaperioodile 2001-2011, mil kulla hind tõusis umbes seitsmekordseks. Kui arvestada tsükli alguspunktiks 2015. aasta hinnapõhi (1060 dollarit), siis samaväärne tõus annabki meile need hinnasihid.

Seda toetab nii inflatsiooniline keskkond, riigivõlgade meeletud tasemed, eelarvete puudujäägid ning aina süvenev geopoliitiline polariseerumine.