Saksamaa võlg odavnes kiireimas tempos alates Berliini müüri langemisest

Tegemist oli absurdse olukorraga. Need ajad on aga läbi saanud. Sarnaselt teiste riikidega peab Saksamaa oma riigivõla pealt maksma aina kõrgemat intressi. Saksamaa otsus kulutusi järsult tõsta pani odavnema ka Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja teiste riikide võlakirjad. Saksamaa on üks väheseid Euroopa suurriike, mille võlakoorem on veel talutav. Kõik teised nimetatud riigid on ennast lootusetult lõhki laenanud.

Kaitsekulutuste kasv ning rohepöörde läbiviimine saab tulla ainult täiendava võla arvelt, sest kõigis riikides on eelarved sügavas miinuses. Ning lõpuks on olukorrale ainult üks võimalik lahendus – see raha lihtsalt juurde trükkida.

Kui arvestada siia juurde, et demograafilised protsessid ning deglobaliseerumine on inflatsioonilised, näeme arvatavasti riigivõlakirjade pikaajalist odavnemist, sest investorid soovivad saada inflatsioonist kõrgemat tootlust. Järsud kukkumised võlakirjaturul tähendavad, et riigid maksavad uue võla pealt aina kõrgemat intressi. Kuna juba praegu on eelarved tugeva surve all, on samal kursil loogiline jätk võlakriis, nii Euroopas kui USAs.

Tulevane liidukantsler Friedrich Merz tutvustas teisipäeval plaani, mille kohaselt suurenevad valitsuse kaitse- ja infrastruktuuri kulutused sadade miljardite eurode võrra, vahendas Bloomberg.

Kui varasemalt on Saksamaa olnud fiskaalselt pigem konservatiivne, siis USA ja Ukraina suhete halvenemine on tekitanud Euroopas olukorra, kus mitmed riigijuhid tajuvad, et kaitsekulutusi on vaja koheselt ja järsult tõsta.

Saksamaa plaanib kulutada infrastruktuuri ülesehitamisele 500 miljardit eurot. Samuti soovitakse kaotada karmid eelarve reeglid kaitsekulutustele, mis ületavad 1 protsenti SKPst. See tähendab arvatavasti sadade miljardite eraldamist kaitse-eelarvesse.

Kui võrrelda Saksamaad teiste suurriikidega, on nende võlakoorem suhteliselt madal, ulatudes vaid 63 protsendini SKPst. Kõigis teistes G7 riikides on võlakoorem kõrgem kui 100 protsenti. Tegemist on selgelt jätkusuutmatute tasemetega ning Saksamaa otsus kulutusi järsult kasvatada muudab pikaajaliselt Euroopa võlaprobleemi veel akuutsemaks.

Lootused, et Saksamaa uus plaan aitab Euroopa majandust stimuleerida, on vähendanud ootusi intressimäärade langetamise osas. See omakorda pani euro kursi kolme päeva jooksul kiiresti tõusma. Viimati tõusis euro dollari suhtes kolme päevaga nii järsult 2015. aastal.