Investeerimiskulla ABC II - kulla puhtus, sulamid, levinumad kullaproovid

Selles artiklis käsitleme järgnevaid teemasid:

Karaatide mõõtkavas tähistab suurimat võimalikku kulla puhtust karaatide arv 24 ehk 24K. Enim levinud proovid, mida karaatsüsteemis kasutatakse on 24K (99,99%), 22K (91,7%) 18K (75,0%), 14K (58,3%), 10K (41,7%) ja 9K (37,5%).

Teine levinud (ning meile tuttavam) viis kullasisalduse markeerimiseks on kullaproovi väljendamine tuhandikes ehk X ühikut puhast kulda 1000 ühiku kohta. Antud mõõtkavas on puhta kullaga võrdsustatud proov 999, mis näitab, et vastavas tootes on 99,99% puhast kulda ehk 999/1000. Mõõtkava on lihtsasti teisendatav protsentideks komakoha liigutamisega. Enamik uusi investeerimiskullast tooteid vermitakse just 999 prooviga kullast. Proov 999 on ekvivalentne proovile 24K.

Kuld on puhtal kujul värvuselt kollakas. Sulami puhul oleneb kuldtoote värvus lisatud metallidest ning nende omavahelisest proportsioonist. Enim levinud värvused võib suures pildis jagada kaheks: punane/roosa kuld, mille sulamis kasutatakse põhilisandina vaske ning valge/kollane kuld, mille alla võib liigitada kõik kullasulamid, kus kasutatakse nö valgeid ehk heledaid metalle nagu näiteks hõbe, plaatina, pallaadium jne. Teatud keemiliste elementide lisamisega on võimalik saavutada kulla puhul ka sootuks eksootilisemad värvid nagu rohekas, lilla ja sinakas.

Kuldtoote väärtuse (müügisoovi korral) määrab eelkõige puhta kulla sisaldus vastavas sulamis, mitte selle värvus ja sulami ülejäänud koostisosad. Näiteks, kui soovite müüa oma kuldketti kaaluga 10 grammi prooviga 750, mille sulamis on kasutatud veel plaatinat ja hõbedat, siis kokkuostus saate pakkumise 7,5 grammi puhta kulla kohta (ülejäänud 25% metallide eest reeglina hinnalisa ei pakuta). Nimelt on teisi metalle ja nende täpset kaalu sulamis keerulisem määrata ning nende edasine realiseerimine võib ostja jaoks olla problemaatilisem. Samal põhjusel ei ole reeglina ka vahet, kas olete müümas näiteks 585 prooviga “roosat” vasesulamist või 585 prooviga hõbeda-nikli sulamist kulda – ostupakkumine tehakse ikka lähtuvalt puhta kulla sisaldusest. Küll aga kui olete toodet ostmas, tuleb kallimate metallide (näiteks Pt ja Pd) sisaldusega sulami eest rohkem maksta, sest need on tootja enda jaoks kallim toormaterjal ning tootmisprotsess ise on töömahukam.

Teatud mõttes on sulami koostis kompromiss toote vastupidavuse, tugevuse, värvuse ja hinna vahel. Kullaroov ehk kulla ja teiste metallide proportsioon sulamis sõltub suuresti kuldeseme funktsioonist. Ei saa öelda, et üks proov on parem ja teine halvem. Saab öelda, et ühes tootes on rohkem või vähem kulda, sest tooted on mõeldud täitma erinevaid funktsioone.

Tasub meeles pidada, et investeerimiskullaks klassifitseeruvad Euroopa Liidus üksnes kuldplaadid prooviga 995-999 ning kuldmündid, mille proov on 900 või kõrgem ja mündi vermimisaasta 1800 või hilisem. Ainult investeerimiskullast tooted on Euroopa Liidus käibemaksust vabastatud. Kuldehetele käibemaksuvabastus ei laiene. Üldlevinult on investeerimiskulla juurdehindlused ka kordades madalamad, kui seda on ehete ning meenemüntide juurdehindlused.

Investeerimiskulla ABC artiklite sari püüab luua tervikpilti kullamaailma põhitõdedest ning seletada lahti investeerimiskulla valdkonna üldmõisted. Loe sarja esimest artiklit siit.