Heldur Meerits: koolide edetabelid on kuritegelikud

Haridussüsteemi tulevikust rääkides tõi Meerits esile vajaduse tõhusama ressursikasutuse ja õpetajate parema toetamise järele. Eesti õpetajate palgad on küll paranenud, kuid probleemiks jäävad ülemäärased bürokraatlikud kohustused ja suured klassikoosseisud, eriti suurtes linnades.

Ühe mõttena pakkus Meerits välja, et õpetajate töö sisu peaks muutuma selliseks, mis pakub neile rahuldust ja võimaldab keskenduda õppetööle. Samuti usub ta, et tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti rakendamine, võib tulevikus kergendada õpetajate koormust, näiteks automatiseerides kodutööde kontrollimist ja lihtsustades tugiprotsesse. "Kuigi tehnoloogia pakub palju võimalusi, jääb õpetaja roll siiski keskseks. Infotehnoloogia saab õpetaja tööd toetada, kuid mitte asendada," märkis Meerits.

Üks olulisemaid küsimusi, mida saates käsitleti, oli koolide edetabelite koostamise loogika. Meeritsa hinnangul ei näita need tegelikku õpetamise kvaliteeti, vaid pigem seda, millistes koolides õpivad paremate võimetega õpilased ning kuritegelik selles osas on nende edetabelite tõlgendused. Ta tõi eeskujuks Soome, kus hinnatakse gümnaasiumide edukust põhikooli ja gümnaasiumi tulemuste võrdluse põhjal. Selline lähenemine keskendub õpilaste arengu hindamisele, mitte pelgalt algsete võimete kuvamisele.

Veel üheks kriitiliseks teemaks oli hariduse juhtimine ja ressursside kasutus. Meeritsa meelest on Eesti haridussüsteemis liiga palju väikeseid koole ja klassikomplekte, mis põhjustavad ressurside ebaefektiivset kasutust. Samuti rõhutas ta, et omavalitsuste haridusvaldkonna kompetents ja koolijuhtimise mudelid vajaksid täiendavat tähelepanu.