Avaneb toetus jäätmete ringlussevõtu investeeringuteks

OMX Baltic−0,42%314,42
OMX Riga0,26%938,51
OMX Tallinn−0,18%2 147,71
OMX Vilnius−0,66%1 503,06
S&P 5000,31%7 715,72
DOW 300,51%53 616,84
Nasdaq −0,19%26 238,56
FTSE 1000,21%10 750,32
Nikkei 225−3,16%65 326,42
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%98,59

OMX Baltic−0,42%314,42
OMX Riga0,26%938,51
OMX Tallinn−0,18%2 147,71
OMX Vilnius−0,66%1 503,06
S&P 5000,31%7 715,72
DOW 300,51%53 616,84
Nasdaq −0,19%26 238,56
FTSE 1000,21%10 750,32
Nikkei 225−3,16%65 326,42
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%98,59

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas 6. jaanuaril toetuse ettevõtetele, et suurendada jäätmete ringlussevõttu. Toetust saab küsida ettevalmistavateks tegevusteks, jäätmete ringlussevõtuks ning andmetega seotud digilahenduste väljatöötamiseks.

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Järvakandis asuv Green Gravelsi tehas valmistab klaaspakenditest klaasvahtkillustikku. Foto: Green Gravels

Järvakandis asuv Green Gravelsi tehas valmistab klaaspakenditest klaasvahtkillustikku. Foto: Green Gravels

„Jäätmereform muudab inimestele jäätmete liigiti kogumise lihtsamaks ning tänu sellele saab kasutada oluliselt rohkem pakendeid, biojäätmeid ning paber- ja pappjäätmeid uute toodete valmistamiseks. Eesmärk on, et 2035. aastaks jõuaks Eestis ringlusse praegusest poole rohkem jäätmeid. Riik paneb ka õla alla, et ettevõtted teeksid selleks vajalikud investeeringud, vähendaksime seeläbi materjalide raiskamist ning saavutaksime ringlussevõtu sihtmäärad,“ sõnas taristuminister Vladimir Svet.

KIKi projektikoordinaator Sirli Vaksmann rõhutas, et ringmajandusele üleminekul on vajalik, et uute toodete valmistamisel võtaksime esmajärgus kasutusele juba olemasolevad materjalid. „Selle vooruga toetame ettevõtteid, et võimalikult palju materjale jõuaks prügila asemel uuele ringile. Jäätmed on väärtuslik ressurss ja nende ringlussevõtuga vähendame vajadust loodusest pärit toormaterjalide järele.“

Toetust saab küsida liigiti kogutud plasti-, bio- ja tekstiilijäätmete ning pakendijäätmete töötlemiseks. Toetust antakse järgmisteks tegevusteks:

Jäätmete ringlussevõtu ettevalmistamiseks. Toetust antakse vahetult ringlussevõtule eelnevaks jäätmete töötluseks, näiteks liigiti kogutud materjalide pesemiseks, purustamiseks jms. Toetuse suurus on 200 000–3 000 000 eurot projekti kohta.
Liigiti kogutud või sorteeritud jäätmete ringlussevõtuks. Toetatakse liigiti kogutud või sorteeritud jäätmete ringlussevõttu, milles jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks. Toetuse suurus on 200 000–3 000 000 eurot projekti kohta.
Jäätmeandmete loomise, haldamise, kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahenduste loomiseks. Toetatakse digilahendusi, mis võimaldavad ettevõttel saata oma infosüsteemist andmeid otse riiklikku infosüsteemi. Toetuse suurus on 10 000–150 000 eurot projekti kohta.

Toetust saavad taotleda äriühingud. Taotlusvooru eelarve on 14 miljonit eurot, millest vähemalt 5,6 miljonit eurot suunatakse projektidele väljaspool Tallinna ja Tartu piirkondasid. Toetuse osakaal on kuni 47,93%, sõltudes riigiabi eeskirjadest.

Toetuse tingimustega saab tutvuda KIKi kodulehel. Ringmajanduse toetuste infopäev toimus 19. detsembril, järelvaatamise lingi ja materjalid leiab KIKi kodulehelt. Toetust saab taotleda e-toetuse keskkonna kaudu alates 6. jaanuarist kuni vooru eelarve ammendumiseni.

Varem on KIK Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest toetanud 20 jäätmete ringlussevõtu projekti 10,1 miljoni euroga. Näiteks rajati toetuse abil klaasijäätmete ümbertöötlemiseks klaasvahtkillustiku tehas Järvakandis ja Eesti Keskkonnateenuste AS biojäätmete käitlemise tehas. Kõik toetust saanud projektid leiab KIKi kodulehelt siit.

Toetust antakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ja toetuse töötas välja Kliimaministeerium koos Keskkonnainvesteeringute Keskusega.

Keskkonnainvesteeringute Keskus

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Kestlikkus

Seotud lood

Sisuturundus

12.08.26, 12:02

Telia Digital Hubi peaesineja on Šveitsi ärimudelite innovaator Alexander Osterwalder

Business Model Canvas on üks maailma tuntumaid äristrateegia tööriistu. See on üheksa kastiga raamistik, mida on kasutanud nii idufirmad, ülikoolid kui ka suurkorporatsioonid. Selle looja Alexander Osterwalder astub 5. novembril üles Telia Digital Hubil.