- OMX Baltic−0,18%315,76
- OMX Riga0,36%936,09
- OMX Tallinn−0,13%2 151,48
- OMX Vilnius−0,26%1 513,01
- S&P 500−0,69%7 691,76
- DOW 30−0,22%53 343,4
- Nasdaq −1,33%26 289,71
- FTSE 1000,07%10 728,04
- Nikkei 225−3,26%65 260,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,37
- OMX Baltic−0,18%315,76
- OMX Riga0,36%936,09
- OMX Tallinn−0,13%2 151,48
- OMX Vilnius−0,26%1 513,01
- S&P 500−0,69%7 691,76
- DOW 30−0,22%53 343,4
- Nasdaq −1,33%26 289,71
- FTSE 1000,07%10 728,04
- Nikkei 225−3,26%65 260,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,37
- ST
Euroopa idapoolsed riigid suurendavad kullareserve. Poolast sai maailma suurim ostja
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.
Poola suurendas teises kvartalis oma reserve 18,7 tonni võrra, kolmandas kvartalis aga juba 42 tonni võrra. Oste on jätkatud ka aasta lõpus ning praeguseks on riigi reservid kasvanud 427 tonnini. Sellega on Poola kerkinud kullareservide mahu poolest maailmas 12. kohale.
Poolakad ei ole Euroopas aga ainukesed, kes kulda kokku ostavad. Pärast sõja algust Ukrainas on suuremaid oste tegema hakanud ka tšehhid, serblased ja ungarlased. Kuigi Poola tegi strateegilise otsuse oma kullareservid viia vähemalt 20 protsendini kogureservidest juba enne sõda, siis on ka nemad tunnistanud, et üheks peamiseks kulla ostmise põhjuseks on hetkel just sõda Ukrainas ning sellest tulenevad geopoliitilised riskid.
Aasta esimeses pooles oli fookus peamiselt Hiina ostudel, kes on viimastel aastatel olnud ülekaalukalt suurim kullaostja. Ainuüksi 2023. aastal suurendas Hiina oma ametlikke reserve 225 tonni võrra. Spekuleeritakse, et see number on tegelikult palju suurem, sest umbes poole maailma keskpankade ostude puhul pole teada, kes on ostjaks. Aasta teises pooles pole Hiina oma reserve aga ametlikult suurendanud.
On aga ülimalt tõenäoline, et Hiina reservid on ametlikult raporteeritust tuhandeid tonne suuremad. Praegu ulatuvad Hiina reservid ametlikult 2264 tonnini, aga arvatakse, et reaalsed reservid võivad olla vahemikus 4000-15 000 tonni.
Tšehhi plaanib kullareserve kahekordistada
Nüüd on aga ostjatena esile kerkinud hoopis Ida-Euroopa riigid, kes pakuvad sellega kulla hinnatõusule tuge. “Me peame vähendama volatiilsust,” ütles Tšehhi Keskpanga juht Ales Michl novembrikuu alguses Bloombergile riigi Londonis asuvaid kullavarusid külastades. “Meil on selle jaoks vaja vara, millel puudub otsene korrelatsioon aktsiatega. Ja see vara on kuld.”
Michl ütles, et nende eesmärk on oma 100tonnine kullareserv järgmise kolme aasta jooksul kahekordistada. Pärast 2022. aastal keskpanga juhiks saamist on ta Tšehhi kullareservid juba viiekordistanud. Tšehhil on riigi majandusega võrreldes ühed maailma suurimad investeerimisvarad, ulatudes pea pooleni riigi sisemajanduse koguproduktist.
Serbia Keskpanga president Aleksandar Vucic tõi aga riigi kullareservid Šveitsist tagasi Belgradi. Tõenäoliselt on otsus seotud sellega, et pärast Ukraina sõja algust külmutati pool Venemaa lääneriikides asuvatest varadest. Kuigi Serbia on asunud konfliktis ametlikult Ukraina poolele, pole riik Venemaa vastaseid sanktsioone kehtestanud.
Kulda ostavad ka Ungari ja Azerbaidžaan
Märkimisväärset aktiivsust kullaturul on näidanud ka Ungari. Sealne keskpank teatas, et ostis septembris kokku 16 tonni kulda, tõstes oma reservid sellega 110 tonnini. Viimati suurendas Ungari oma reserve 2021. aastal, ostes toona 63 tonni kulda.
“Arvestades maailmamajanduse ebakindlust, on kulla roll turvasadama vara ja väärtuse säilitajana eriti oluline. See suurendab riigis kindlustunnet ja toetab finantsilist stabiilsust. Kuld on maailmas jätkuvalt üks tähtsamaid reservvarasid, mida peegeldavad ka viimaste aastate suured keskpankade ostud,” kirjutas Ungari Keskpank oma pressiteates.
“Kuld on mänginud ajaloo jooksul erinevates finantssüsteemides väga olulist rolli. See on välisvaluutareservide kõrval väga oluline lisa, isegi normaalsete turutingimuste juures,” seisis pressiteates.
Ungari kullareservid ulatusid veel 2017. aastal vaid veidi enam kui 3 tonnini. 2018. aastal reservid kümnekordistati ning need tõusid 31,5 tonnini. Nüüdseks on Ungaril 110 tonni kulda. Iga elaniku kohta on Ungaril 0,37 untsi kulda. See tähendab ühtlasi, et Ida-Euroopas on ungarlastel elaniku kohta enim kullareserve.
Hetkel kuum
Azerbaidžaani riiklik naftafond ostis kolmandas kvartalis 12 tonni kulda, tänavu on fond ostnud kokku 25 tonni kulda, suurendades oma positsiooni kokku 127 tonnini. See tähendab, et riigi naftafondi investeerimisportfellis on praeguseks paigutatud kulda lausa 18 protsenti.
Küsitlus: keskpangad plaanivad reserve suurendada
Veebruarist aprillini WGC poolt läbi viidud iga-aastasest keskpankade küsitlusest selgus, et riigid plaanivad kullareserve suurendada veel aastaid. 69 protsenti vastanutest teatas, et plaanivad järgmise viie aasta jooksul kulla osakaalu reservides suurendada.
Lisaks sellele plaanivad 62 protsenti keskpankadest viie aasta jooksul vähendada dollarites nomineeritud varade osakaalu reservides. Vaid 20 protsenti plaanib dollari osakaalu suurendada. Küsitluse tulemustega saab pikemalt tutvuda siin.
Kuigi 1990ndatel ja uue sajandi alguses olid keskpangad pigem kulla netomüüjad, siis nüüd näeme, kuidas see trend on selgelt pöördunud ja viimastel aastatel kiirenenud.
Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsessidega kursis olla, siis külasta meie uudiste lehte!
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele