Elisa Eesti juht: kestlikkus on teekond, mida ei saa mõõta sentimeetrites

Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu näeb, et kestlikke muutusi saab ettevõttes läbi viia juhul, kui need on reaalselt seotud ettevõtte tegevuste ja eesmärkidega. Kui paljudel ettevõtetel kipub missioon jääma rohkem deklaratiivsele tasandile, siis Elisa Eestis on see põhitegevuse osa.

„Meie missioon on väga otseselt seotud kestlikkusega, kuna me loome jätkusuutlikku tulevikku läbi digitaliseerimise – siin on meie kompetents. Meie tegevus on väga tihedalt seotud ühiskonna jätkusuutlikkusega, kuna oleme elutähtsa teenuse pakkuja,“ tõdes Hiiepuu.

Kõige rohkem on see tema sõnutsi välja tulnud kriisiolukordades, kus ühiskond on viimased neli aastat olnud. „Võtame kasvõi Covidi-perioodi, siis olime nagu nabanöör, mille küljes kogu ühiskond rippus ja tänu millele said inimesed kodudes teha oma tööd, lapsed said käia koolis ja arstiabi toimis. Meist sõltus nii palju.“

Ka Elisa Eesti jälgib eri mõõdikutega, kuidas ettevõttel läheb. Kasutatakse kahte katusmõõdikut: vastutustundliku ettevõtte indeks (VEF) ja turu-uuringutega küsitakse ühiskonnas vastutustundlikkuse taset. Hiiepuu sõnul taotleti paar aastat tagasi VEFi pronkstaset, kuid sel kevadel sihiti juba kuldmärgist. „Me ei saa jääda loorberitele puhkama, kuna taseme uuendamisel iga kahe aasta tagant on nõudmised olnud keerulisemad kui varasemalt,“ märkis ta.

Veel mõõdetakse mõõdikutega nelja põhieesmärgi täitmist. Kliimajälje hindamiseks mõõdetakse oma CO₂ hulka. Elisa süsinikujälg on praegu 30 000 tonni CO₂ ekvivalenti, 2030. aasta eesmärk on seda langetada 42% ja 2040. aasta eesmärk on saavutada netonull tase. Samuti keskendutakse ringmajandusele.

Digihoolduskeskkonnas mõõdetakse digiturvalisuse indeksit, kus hinnatakse näiteks töötajate küberturbealaseid oskuseid. Seejuures jälgitakse seda, palju klikitakse testina saadetud õngitsuskirjadele. „Täna on see meil alla kahe protsendi. Ma loen selliseid mõõtmisi väga oluliseks, sest üks asi on teooriat kuulata, aga teine asi on seda reaalses elus õppida,“ lausus ta. Veel mõõdetakse intsidentide ja riskide juhtimist ning sotsiaalselt poolelt näiteks töötajatest hoolimist ja naisjuhtide osakaalu ettevõttes, mis on eeskujulikult 52%.

Kolmekümne aastaga on Elisa Eesti palju muutunud. Hiiepuu tõdes, et ka kümme aastat tagasi poleks osanud keegi ennustada, millega täna tegeletakse. Alustati mobiilioperaatorina, siis saadi täismõõdus televisiooniettevõtteks. Täna tegutseb Elisa nii IT- kui ka meelelahutusäris, olles üks suuremaid lavastuslike originaalsarjade tootjad. Põhiline tulu teenitakse mobiili- ja fikseeritud internetiga, kuid see tulubaas kahaneb ja uued tegevused tulevad aina peale.

Tõenäoliselt ei tegutse Elisa kümne aasta pärast neis valdkondades nagu praegu, märkis Hiiepuu. Ta näeb, et kümnendi pärast ollakse endiselt internetiteenuste pakkuja, kuid telekomi suunalt on liigutud digikomi, mis nõuab veelgi mitmekesisemaid rakendusi. „Oleme turbulentses maailmas, kus õpikud, mille kohta tahame täna küsida, kirjutatakse alles kolme–nelja aasta pärast, aga siis on hilja küsida,“ nentis ta.

Selleks, et turbulentses ühiskonnas ellu jääda, on Hiiepuu sõnul oluline luua agiilset kultuuri ehk võimekust olla samal ajal dünaamiline ja stabiilne. Elisas antakse inimestele palju vabadust tegutseda ja otsustada, kuid otsused peavad põhinema andmetel. Ka vigu aktsepteeritakse, kuid neist tuleb õppida.

„Teame praegu muutuste suunda, et kümne aasta pärast oleks Elisa grupp veelgi rahvusvahelisem ja arendaksime veelgi rohkem digitaalseid teenuseid. Kõik see eeldab täiesti teise kultuuri loomist ettevõttes, millega kaasnevad täiesti teistsugused praktikad ja meetodid – seda me nimetamegi agiilseks organisatsiooniks ja see on osa meie jätkusuutlikkust tegevusest,“ rääkis Hiiepuu.