Graafikud: Eesti keskmise palga kasv eurodes ja kullas alates 1992. aastast

Võib öelda, et krooni taastamine ja üleminek turumajandusele kujunesid küllaltki edukaks. Kuna kogu majandus sisuliselt struktureeriti ümber ning efektiivsus ja tootlikkus kasvasid väga kiiresti, siis kaasneski sellega ülikiire palgakasv. Keskmine palk kasvas kiiresti ka vahetult enne 2008. aasta majanduskriisi, jõudes haripunktis 825 euroni.

Kusjuures 2009 oli ainuke aasta, kus keskmine palk aastases võrdluses langes. Kõigil teistel aastatel on Eestis keskmine brutopalk tõusnud.

Järgneval graafikul näeme kulla hinna muutust eurodes. Numbrid on pärit Maailma Kullanõukogu andmetest ning hinnad on märgitud aasta lõpu seisudega (välja arvatud 2024). Aastate 1992-1999 hind eurodes on arvestatud Euroopa riikide valuutakursside alusel. Toona oli Eesti krooni kurss fikseeritud Saksa marga suhtes vahekorras 8 Eesti krooni = 1 Saksa mark.

1990ndatel liikus kulla hind suuresti külgsuunaliselt. Peamisteks põhjusteks olid langustrendis inflatsioonitempo, suhteliselt madalatel tasemetel riigivõlad ning lääne ja paljude Aasia riikide laialdane “finantsiliseerumine”. Koos interneti ning uute tehnoloogiate tulekuga kasvas järsult finantsturgude olulisus ning finantsinstrumentide ja -institutsioonide arv. Seoses väärtpaberite lihtsama kättesaadavusega kasvas hüppeliselt ka investorite arv. 80ndatel ja 90ndatel investeeriti riigivõlakirjadesse ning kuld oli investorite seas küllaltki ebapopulaarne. Muu seas loobusid oma kullavarudest ka paljud keskpangad, kaasa arvatud Eesti Pank.

Nagu 2000ndatel selgus, olid 90ndad tegelikult väga hea periood kulla soetamiseks ja kogumiseks. Aastatel 2002-2012 kasvas kulla hind eurodes 378 protsenti.

Järgmisel graafikul on kulla hind eurodes jagatud keskmise palgaga. 90ndate algusest alates kasvas keskmine palk kullas mõõdetuna väga kiiresti, jõudes tippu 2004. aastal, mil ühe kuupalga eest sai 1,46 untsi kulda. Pärast seda on keskmine palk kullas mõõdetuna olnud pigem langustrendis või liikunud külgsuunaliselt.

Nagu eelpool mainitud, on 90ndate kiire kasvu peamiseks põhjuseks üleminek sotsialismilt turumajandusele. Pärast 1998. aastat on keskmine palk kullauntsides kõikunud 1,46 ja 0,71 vahel. Antud graafik iseloomustab küllaltki hästi seda, kuidas kulda investeerimine võimaldab ostujõudu pikaajaliselt säilitada.

Oletame, et alates 1992. aastast investeeris keskmist palka teeniv inimene iga aasta lõpus ühe kuupalga kulda (kaasa arvatud 2024. aastal). Praeguseks oleks tal 31,5 untsi kulda, mille väärtus on praegu kokku 77 332 eurot.