Investeerimiskulla ABC I – investeerimiskuld kui mõiste, spread, investeeringu jaotamine

Seega on erainvestoril võimalik investeerimiseks valida erinevas suuruses ja erineva väärtusega kuldmüntide ja- plaatide vahel. Valiku konkreetsete toodete vahel võiks teha arvestades eelkõige kahte peamist kriteeriumit: ostu- ja müügihinna vahe ehk spread ning kogu investeeringu mõistlik jaotatus mitmeks osaks. Nendest järgnevalt ka räägin.

Kuldesemete hinna kõrvalt võib sageli leida inforea, mille juures seisab ingliskeelne termin spread. Spread näitab investeerimistoote ostu- ja müügihinna vahet.

Spread’i puhul võiks järgida rusikareeglit – mida väiksem on spread, seda soodsam on Sinu jaoks investeering. Ostu-müügi hinnavahe näitab toote müügihinna (reeglina üle turuhinna) ning ostuhinna (reeglina natuke alla turu või võrdne turuhinnaga) vahet protsentides. Näiteks kui kuldmündi väljamüügihind on kulla maailmaturu hind +3,0% ja tagasiostuhind turuhinnaga võrreldes -1,0%, siis vastava toote puhul on spread 4,0%. See number on heaks indikaatoriks ka selle kohta, mitu protsenti peab turuhind tõusma, et jõuaksid oma investeeringuga kasumisse. 4,0% ostu-müügi hinnavahe tähendab, et kui oled ostnud toote ja turuhind tõuseb 4%, oled enda investeeringuga 0-punktis ning edasine tõus on kasum. Referentsiks on hea teada, et viimase 5 aasta jooksul on kulla hind eurodes tõusnud keskmiselt ca 15% aastas ning viimase 10 aasta jooksul ca 14% aastas. See ei tähenda, et kuld igal eraldiseisval aastal sellist kasvu on näidanud, aga pikaajalise investeerimise puhul on oluline vaadata keskmist aastast tootlust just pikemas perspektiivis.

Võib tekkida küsimus, millest spread ja juurdehindlus üldse tekib ja miks ei saa füüsilist kulda osta maailmaturuhinnaga. Juurdehindlus, mille poolest konkreetse toote hind erineb maailmaturu hinnast, tuleneb tootmis- ja transpordikuludest ning väiksemal määral ka sellest osast, mille arvelt kulla edasimüüja katab oma tegevuskulud ning teenib kasumi.

Samuti võib tekkida küsimus, miks on erinevatel puhtast kullast toodetel erinev spread. Mõne toote puhul võib ostu-müügi hinnavahe olla 4%, mõne toote puhul 7% ja mõne toote puhul ka üle 20%. Erinevused tulenevad eelkõige tootmis- ja transpordikuludest. Näiteks 100-grammise plaadi puhul on tootmiskulu ühe grammi kohta palju väiksem kui 1-grammise plaadi puhul. See muudab 1-grammise plaadi ka lõpptarbija jaoks kallimaks. Samuti on näiteks 1-untsise mündi tootmine veidi kulukam kui 1-untsise plaadi tootmine, kuna mündi tootmine on töömahukam protsess. Ka see mõjutab lõpphinda.

Olemas on ka tooted, mille puhul tootmiskulusid tinglikult ei ole. Õigemini on nende tootmiskulud tehtud kunagi minevikus ning neid ei saa praegusel hetkel toote omahinna sisse arvestada. Sellised tooted on näiteks ajaloolised kuldmündid (mündid, mis on vermitud 19.-20. sajanditel ning kunagi rahana käibel olnud). Tootmiskulusid pole ka järelturu müntidel, mille kullaga kauplev ettevõte on ostnud tagasi oma klientidelt ning uuesti müüki pannud. Selliste toodete puhul reguleerib hinda peamiselt vastavate toodete nõudluse ja pakkumise suhe turul.

Mingil määral mõjutab spread’i ka tarneahela pikkus ja keerukus. Kui ettevõttel on võimalik tellida tooted otse tehasest, on tarneahel minimaalne ning hind vastavalt soodsam. Kui tarneahelas on rohkem vahelülisid, kes kõik mõistagi soovivad teenida oma kasumi, on kõrgem ka toote lõpphind. Üldiselt tuleb arvesse võtta ka seda, et väärismetalli transpordiga kaasnevad reeglina ka kõrgendatud turvameetmed, mis muudavad selle saatmise ühest riigist teise kallimaks, kui see on näiteks tavakauba puhul.

NB! Investeeringuks on soovituslik valida tooted, mille spread jääb vahemikku 2-10%. Suurema ostu-müügi hinnavahega toodete puhul võib eeldada, et tegemist on tootega, mis on pigem mõeldud kingituse tegemiseks või omab teatud numismaatilist lisandväärtust.