Kulla hind purustas rekordid, täna õhtul on oodata suuri liikumisi

Tänavu on kulla hind uue rekordini tõusnud juba 35 kauplemispäeval, viimane neist päevadest oli esmaspäev, mil kulla untsihind lõpetas päeva 2582,2 dollaril. Päevasisene rekord saabus samal päeval – 2589,7 dollaril untsist.

Praeguseks on kuld veidi taandunud ja kaupleb 2571,6 dollaril untsist. Allpool oleval graafikul on näha, kuidas kuld on kitsenevast kanalist läbi murdnud.

Eurodes toimus samuti oluline läbimurre, alates aprillist on 2275 euro tase kujunenud kulla jaoks oluliseks vastupanuks ning eurodes polnud kuld aprillikuu päevasiseseid tippe kuni praeguseni ületanud. Nüüd on vastupanutase aga murtud ning eurodes on moodustumas uus tehniline struktuur.

Ta andis Föderaalreservi tegevusele hävitava hinnangu, panneks neile hindeks „F“ ning väitis, et USAs on majandussurutis juba alanud. „Me oleme juba surutises [vähemalt kaks kvartalit kestev majanduslangus]. Ma näen väga palju, kuidas ettevõtted teatavad koondamistest.“

Gundlach rääkis juba 2021. aasta alguses inflatsiooni kiirenemisest ja sellest, kuidas Föderaalreservi jutt „ajutisest“ inflatsioonist ei vasta tõele ning keskpank peaks kiiresti intresse tõstma hakkama. Keskpank jäi intresside tõstmisega aga hiljaks, alustades intresside tõstmisega alles 2022. aasta märtsis. Ka seekord arvab Gundlach, et keskpank on hiljaks jäänud – seekord aga intresside langetamisega.

Olen jätkuvalt seisukohal, et kulla hind jõuab enne aasta lõppu 2700 dollarini untsist ning järgmise aasta esimeses pooles on hinnasihiks 2900 dollarit untsist. Kullale annab lisaks intresside langusele hoogu ka väga tugev füüsiline nõudlus ning asjaolu, et kullaturule on hakanud voolama ka lääne institutsionaalne raha – just see oli viimaste aastate „perfektsest tormist“ kullaturul puudu. Maailma Kullanõukogu (WGC) teatas, et augustis voolas kullaga tagatud börsil kaubeldavatesse fondidesse investori raha juba neljandat kuud järjest.

Institutsionaalse raha potentsiaal on väga suur, mida iseloomustab allpool olev graafik – 71 protsenti fondihalduritest hoiab vaid 0-1 protsenti fondi varadest kullas. 27 protsenti fondidest hoiab kullas 1-5 protsenti oma varadest.