Eesti ettevõte loob energiajulgeoleku alust

„Muuhulgas on biometaan oluline teema just transpordisektori jaoks. Tegu on kohaliku kütusega, mis toodetakse ringmajanduse põhimõttel ja toetab meie kohalikke kogukondi nii töökohtade kui põllumajanduse toetamisega ning aitab vähendada põllumajanduses süsinikuheitmeid,“ selgitab Ambos.

Alexela biometaan valmib peamiselt põllumajandusjäätmetest, otsesõnu öeldes sõnnikust. „Selle toorme tugev lõhn ja muidu erituv metaan püütakse kinni. Ring sulgub hetkel, kui tootmisprotsessi käigus tekib lõhna- ja metaanivaba puhas väetis ehk digestaat, mis põllule tagasi läheb ning seal põldu toites uut ringi alustab. Kõik see vähendab sünteetiliste väetiste kasutamise vajadust ning kasu on mitmekordne,“ sõnab Ambos.

Eesti geograafiline asukoht ja see, mis meie lähiriikides aset leiab, paneb üha tugevamalt mõtlema sellele, mis toimub meie tarneahelas ning milline on selle jätkusuutlikkus ja varustuskindlus. „Kui Eestis on võimalik kohapeal midagi toota, vähendab see riske. See on asi, millele peaksime rohkem mõtlema,“ sõnab Alexela jätkusuutlikkuse juht.

Ka biometaani on mõistlik toota lokaalselt ehk tooraine tekkimise läheduses. „On tore, et üle Eesti on kogukondi toetav hajus tootmine, kuid see tähendab samas ka seda, et tootmisüksuseid peab rohkem arendama ning see nõuab omakorda investeeringuid. Riik peaks paremini aru saama, et biometaan on ülioluline suund, kuhu poole minna – investeeringud tekiksid lihtsamini ning põllumehed tuleksid meie ideedega hõlpsamalt kaasa. Praegu pole riik seda kindlust investeeringuteks andnud, nii neid ükski ettevõte tegema ei hakkagi,“ jagab Ambos tulevikuplaanide osas mõtteid.

Kõikide muutuste ja muudatuste sisseviimiseks läheb aega. Liiga kiire rohepööre võib kasu asemel hoopis kahju tuua. „Keegi ei kujuta ette, et täna oleksid tanklates ainult elektrilaadijad ja biogaas. Tanklaketid ja energiaettevõtted on elutähtsate teenuste osutajad. Me peame inimestele tagama, et energia oleks inimestele saadaval, see peab olema riiklikul tasandil hästi läbi mõeldud,“ arutleb Kadri ning lisab, et energeetika on kui ühiskonna vereringe, mida ka parima tahtmise puhul seisma panna ei saa.

Alexelas on toimunud suured muutused just viimastel aastatel. Julged sammud saavad toimuda seetõttu, et juhid on ettevõttes väga ligidal tegude juures ja otsustamas. Firmas on avatud organisatsioonikultuur ning kiire kommunikatsioon, mis jõuab nobedalt 500 töötajani. Just kiiret reageerimisvõimet peetakse edu võtmeks.

Uute plaanide elluviimiseks hoitakse pilku ka sellel, mis toimub energia valdkonnast kaugemal. „Me poleks täna seal, kus oleme, kui oleksime jäänud ideid korjates vaid Eesti-keskseteks. Selliseks arenguks tulebki riske võtta. Alexela pakub energiat ja teenust nii kodus, teel kui sihtkohas ning tooteportfelli mitmekesisus ei saaks olla tekkinud üksnes Eestis,“ sõnab Kadri.

Alexela üks suund on päikese- ja tuuleparkide rajamine. Selle eesmärk on toetada teisi ettevõtteid roheüleminekul. Tähelepanelikum silm on märganud, et ka ettevõtte enda kettide katustel on päikesepaneelid sisse seatud. Suurim tööstusettevõtte katusele rajatud park pandi püsti aga Saku Õlletehase katusele. Eraisikutele Targa Elektri lahendust pakkuv Alexela soovitab kodus elektrit tootvatel klientidel juurde hankida ka salvestussüsteem, mis aitab elektrit õigel ajal salvestada, seda müüa ning seeläbi kasu teenida. Ambose sõnul on paljud kliendid sellega juba üsna korralikult teeninud.

Energiaettevõtte hoog ei rauge. Nii, nagu uutest plaanidest saavad nobedalt osa Alexela töötajad, jõuavad need kiirelt ka klientideni. Ja seda, mida oodata, kahtlemata on.