Bigbanki peaökonomist Raul Eamets usub, et Eestil tuleb tunnistada kehva võimekust siin kasvatatud toormele lisandväärtuse andmisel, olgu selleks põllumajandus või puidusektor.

- Bigbanki peaökonomist Raul Eamets leiab, et Eestil on aeg seada eesmärgiks lisandväärtuse tootmine.
- Foto: Andras Kralla
„Raha laenamine on ettevõtetele hetkel üsna kalliks läinud,“ tunnistab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets. „Lootust on, et intressimäärad aasta lõpuks langevad, kuid 5% hinnatõusust pole järgmine aasta pääsu,“ lisas ta.
Seetõttu tuleks tööstus- ja põllumajandussektoril keskenduda lisandväärtuse tootmisele, mitte kiirele toorme mahamüümisele, nagu põllumajanduses tihti asjad käivad: toorpiim müüakse Leetu, kus valmib juust või piimapulber ja teravili veetakse lihtsalt välja.
Metalli- ja masinatööstus elab paljuski allhanke najal, mis aitab meil küll ellu jääda, kuid nii on keeruline kasumlikkust tõsta, toob Eamets välja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuula, mida rääkisid “Sisuturundussaates” Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ja vanem ärikliendisuhete juht Tarmo Kase majanduse käekäigust, kas ja millal lähevad laenumaksed ettevõtetele soodsamaks ning miks riigieelarve 5protsendiline kärpekava ei anna soovitud tulemusi.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Oleme praeguses eelarvetasakaalu paanikas ära unustanud, et avaliku sektori arengu aluseks on maksud, mida kogutakse erasektorist. Teisisõnu: riik peaks igati soosima uute ettevõtete tulekut Eestisse, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Aasta põllumees 2022 ja EY aasta ettevõtja 2024 finalist Veiko Pak jääb enda saavutustest rääkides tagasihoidlikuks: suuri tiitleid ja tippe tema enda elust eraldi välja ei nopiks, vaid peab eriti oluliseks Kadarbiku stabiilsust ning seda, et on suutnud pereettevõttega tegutseda juba kolm aastakümmet.
Eesti majanduse kasvamiseks vajame regionaalset tööstus- ja innovatsioonipoliitikat, kirjutab Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
“Siin on potentsiaali tõsta lõpuks kõigi eestimaalaste palk kahekordseks.”
Skandinaavia majanduste kriis on Eesti tööstusele kasulik, sest utsitab minema otse rikkamale Saksa turule. Seal läbilöömiseks on vaja aga organiseeruda, varuda aega ning oma tugevusi täpselt esile tõsta, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran.
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.