Ärikinnisvara renoveerimine säästaks 138 miljonit eurot aastas

Täpsema renoveerimisvajaduse väljaselgitamiseks analüüsis Tepsli koos DeltaE Inseneribürooga kliimaministeeriumi tellimusel Eesti mitteeluhooneid. „Renoveerimistööd võivad tunduda kulukad, eriti hoonetes, kuhu pole aastatel 1950–1995 panustatud ning millel on renoveerimisvõlg kogunenud. Analüüs aga näitas, et kui investeerida renoveerimistöödesse keskmiselt 40 eurot ruutmeetri kohta, on võimalik kokku hoida ligikaudu kolmandik energiakuludest,“ rääkis Meeliste.

Vajaminevate tööde hulka kuuluvad näiteks hoone- ja ruumikliimaautomaatika rajamine, virtuaalse elektrijaama loomine, veesäästumeetmete kasutamine, soojussõlmede automaatika vahetamine, päikesejaamade rajamine jms. Meeliste sõnutsi võib laias laastus mõelda, et kui seade on paigaldatud üle kümne aasta tagasi, siis suure tõenäosusega aitab selle uue vastu vahetamine parandada energiatõhusust.

Mitteeluhooned, mida võiks säästlikumaks muuta, tarbivad praegu kokku 3,5 teravatt-tundi energiat aastas. Kui nende tehnosüsteeme uuendada, on võimalik vähendada aastast tarbimist umbes 0,9 teravatt-tunni võrra ehk ligikaudu 27%. Erinevate meetmete kasutuselevõtt tähendaks kasvuhoonegaaside heite vähenemist umbes 400 000 tonni aastas.

Kui kõik mitteeluhooned korraga renoveerida, läheks investeering 2023. aasta hindades maksma umbkaudu 700 miljonit eurot. Küll aga säästaksid kasutajad sellega umbes 138 miljonit eurot aastas. „Analüüsi järgi on investeeringute tasuvusajad suhteliselt lühikesed – ligi viis aastat. Selliseid projekte saaks rahastada omakapitalist või pankade kaasabil. Investeeringu tootlus oleks sel juhul 20% aastas,“ rääkis Meeliste.

Veelgi enam, tehnosüsteemide rekonstrueerimise korral on kasvuhoonegaaside jalajälje säästu „hind“ ligikaudu 90–100 eurot CO₂ ekvivalent-tonni kohta, arvestades ainuüksi meetmete eluiga ja investeeringu maksumust, mis pole väga kaugel tänasest heitmekaubanduse ühikhinnast. Lisaks on erinevad uuringud läbi aastate näidanud rekonstrueerimismeetmete neto-positiivset mõju riigieelarvele ning kaasnevat energiasäästu arvestades on tegemist tõenäoliselt igakülgselt positiivsete investeeringutega, nentis Meeliste.