30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu

Tegemist on aastakümneid kestnud protsessiga, mille keskmes on olnud Jaapani otsus püüda iga hinna eest hoida elus ettevõtteid ja panku, keda ähvardas 1980ndate lõpu krahhis pankrot. Nende zombistunud ettevõtete elushoidmine tõi riigi aktsiaturule 20 aastat kestnud languse ning 1989. aastal saavutatud tipud ületati alles selle aasta veebruaris (35 aastat hiljem).

Ühtlasi tõi see kaasa tootlikkuse ligi 10 aastat kestnud languse. Pikemalt saab Jaapani 80ndate buumi ja krahhi põhjustest ja tagajärgedest lugeda siit.

80ndate buumile järgnenud krahh, mis sai alguse liigsest võlast, kaeti kinni veelgi suuremate laenudega. See viis Jaapani riigivõla taseme maailma riikide seas absoluutsesse tippu. Nüüd, mil jeen on kiiresti kukkumas, on riigil laual ainult kaks halba valikut – kas lasta põhja valitsus ja kogu võlal põhinev süsteem või lasta põhja jeen. Tundub, et riik on valinud jeeni põhjalaskmise tee, mis peegeldub ka valuutakursi languses.

Rahvusvaheline kapital kipub voolama riikidesse, kus intressimäärad on kõrgemad. Muidugi sõltub kapitali liikumine ka teistest faktoritest – poliitilisest stabiilsusest, regulatsioonidest ja majanduskeskkonnast. Kuna jeenis nomineeritud võlakirjadesse investeerides mingit tulu ei teeni, siis ei soovita sinna raha paigutada. Sisuliselt on jeenis nomineeritud võlakirjade turule alles jäänud ainult sealne keskpank ning kohalikud investorid.

Analüütikute sõnul ei pruugi valuutaturule sekkumine töötada ning jeen langeb nagu laviin, mida on väga raske peatada. Kuigi Jaapanis on viimase aastakümne jooksul olnud inflatsioon madalam kui lääneriikides, ähvardab valuuta kiire odavnemine hinnatõusule hoo sisse anda.

Selle vältimiseks on keskpangal võimalik intressimäärasid tõsta, mis aitaks riigi valuutamassi vähendada ja kurssi toetada. Keskpank on ka intresside võimalikust tõstmisest rääkinud, aga sellega kaasneb üks suur probleem – Jaapani valitsusel on tohutu võlakoorem, mille teenindamine muutuks märgatavalt kõrgemate intresside juures väga raskeks või isegi võimatuks.

Juba praegu prognoositakse, et järgmise kümnendi jooksul tõusevad valitsuse intressimaksed riigivõla pealt kahekordseks. Selle puhul aga eeldatakse, et riigivõla intressid tõusevad vaid minimaalselt.

Jaapani riigivõla koorem ulatub enam kui 260 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Sellega on riik IMFi andmetel suurima võlakoormusega riik maailmas. Väga suurt majanduse kollapsi see tekitanud ei ole, aga võlgu elamisel on olnud väga suur hind, mille suuremad tagajärjed jeenile hakkavad ilmnema alles nüüd.

Jaapan jõudis sellisesse kohta mitu kümnendit kestva protsessi tagajärjel. Kõik algas juba 1980ndate lõpus, mil Jaapani majandus kasvas ekspordi toel mühinal. Kuna keskpank soovis eksporti elujõulisena hoida, siis langetati intressimäärasid – vastasel juhul oleks väliskaubanduse ülejääk toonud kaasa jeeni kiire tugevnemise, mis oleks omakorda eksporti survestama hakanud.

Madalad intressimäärad tõid kaasa krediidi laienemise – nii nagu on omane võlal põhinevale rahasüsteemile. See tõi kaasa kinnisvara- ja aktsiaturu meeletu kasvu, kõik need mullid lõhkesid suure pauguga 80ndate lõpus. Võib öelda, et absoluutse põhja saavutas Jaapani Nikkei aktsiaindeks alles 2009. aasta finantskriisi ajal, olles langustrendis 20 aastat. Sealne aktsiaturg ületas 1989. aasta tipud alles selle aasta veebruaris.

Suure võlakoorma manageerimiseks ja majanduse pidevaks elavdamiseks on intressimäärasid ülimadalal hoitud juba aastakümneid. 2016. aastal alustati ka riigivõla intresside kontrollimisega – see tähendab, et pikaajaliste võlakirjade intressidel ei lastud üle 1 protsendi tõusta, mis tähendas, et keskpank ostis selle eesmärgi täitmiseks kokku massiliselt riigivõlga.

Nüüd on sellest aga tekkimas suur probleem, sest nii Euroopa kui USA on läinud intresside tõstmise teed. Kuna kapital voolab tavaliselt madalama intressiga riikidest kõrgema intressiga riikidesse (eeldusel, et riskid on enam-vähem samad), siis ongi kapital Jaapanist pagemas.

Kuna intresside tõstmiseks Jaapani Keskpangal erilist ruumi ei ole, sest see tooks kaasa probleemid riigivõla tagasimaksmisel, siis on arvatavasti oodata jeeni täiendavat langust. Jaapanlaste pagemine teiste riikide varadesse (valuutad, aktsiad) võib hoogu saada ning see toob omakorda kaasa jeeni veelgi kiirema odavnemise. Juba praegu on märgata trendi, kus eksportijad ei soovi oma eurodes ja dollarites saadud tulu jeenidesse konverteerida, mis annab jeeni langusele veelgi hoogu juurde.

See võib üle kasvada tõsiseks kogu Aasia regiooni hõlmavaks valuutakriisiks, kuhu võidakse kaasa tõmmata ka teised Aasia riigid, kes on Jaapaniga tihedalt seotud ja kelle valuutad võivad sattuda spekulantide rünnakute alla. Kuna paljudes teistes Aasia riikides on võetud hulganisti dollarites nomineeritud laene, võib kursside langus olla nendele riikidele hävitava mõjuga, muutes välismaises valuutas võetud võlgade teenindamise äärmiselt keeruliseks.