Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema

Keskmine hind on varasematest aastatest kõrgem ja börsihind kõikuvam, mis loob võimalusi uutele tootmisvõimsustele, salvestuslahendustele, tarbimise targemale juhtimisele ja paneb energiatõhususele suuremat tähelepanu pöörama. Lähemalt räägib Energiapartner OÜ juhatuse liige Mikk Saar.

Energiapartner OÜ tegeleb kolme põhilise energiaga seotud teemaga – hoonete energiatõhususe modelleerimise ehk eelkõige energiamärgistega, päikese­elektrijaamadega projekteerimise ja rajamisega, sh energiasalvestuslahendustega ning elektriautode laadimissüsteemide rajamisega. Päikeseelektrijaamade projekteerimine ja ehitamine eramutest ärihoonete ning suurte maaparkideni on Eesti päikeseturu algusajast 10 aasta jooksul kasvanud ettevõtte kõige olulisemaks osaks. Kasv on tulnud nii päikeseenergia valdkonna üldisest kasvust kui ka sellest, et oleme pidanud oluliseks kvaliteeti, kliendile sobiva lahenduse osas kaasamõtlemist ning head teenindust. Reklaamist, turundusest ning müügitegevusest on tähtsamaks klientide poolt hea sõna levitamine.

2020. aastal kuni 50kW taastuvenergia­rajatiste toetuse lõppemisega võis näha ette huvi langust päikeseenergiajaamade rajamise vastu, eriti suurte maaparkide osas. Samas on tänu kasvanud energiahinnale huvi katustele rajatavate päikeseenergiajaamade vastu oodatust kõrgem. Seega kokkuvõttes ei ole seoses jõulisemalt pilti tulnud taastuvenergiat soosiva kliimapoliitikaga näha ei meil ega mujal huvi langust päikeseenergia vastu.

Täna rajatavate jaamade puhul võib tuua välja kolm põhilist finantsiliselt mõistlikku põhjust. Esiteks nõuded liginullenergiahoonetele ehk vajaliku energiaklassi saamiseks nõutakse taastuvenergia lisamist. Tänu päikeseenergia tootmisest saadavale võidule teenib päikesejaam ennast laenuperioodil tänaste hindade juures mitu korda tagasi.

Teiseks on olemasolevate hoonete puhul peamiseks käivitajaks võimalus elektrienergiakulusid vähendada. Kolmas põhjus on väiksem keskkonna­jalajälg, mis iga päikeseelektrijaamaga kaasneb. Näiteks viimase Fraunhofer Instituudi iga-aastase päikeseelektrijaamade turu aruande järgi toodab jaam meie laiuskraadil kogu seadmete ja rajami­sega seotud energiakulu tagasi juba 2–2,5 aastaga. See tähendab, et 25aastase eluea jooksul toodab päikeseelektrijaam 10 või enam korda, kui esialgselt energiat kulutati. Lisaks suudavad edumeelsemad taaskasutuslahendused 90–95% päikesepaneelide materjalidest uuesti kasutada.

Kui aastal alguses seoses taastuv­energia toetuste kadumisega hindasime, et kodumajapidamiste päikesejaamade tasuvused on taas 10–13 aasta vahel, siis praegust hinnatõusu arvestades on tasuvused sõltuvalt jaama suurusest ja omatarbest jõudnud taas 7–10 aastani.

Kuna elektrihinnad muutuvad ühe volatiilsemaks ja akude hinnad samas alanevad, on aina rohkem päevakorras energiasalvestus. Päikesejaamade puhul on salvestuslahendustel mitu efekti. Esiteks saab akudesse salvestades vähendada elektrienergia ostu võrgust ja kasutada päikest jooksvalt suuremate päevaste tarbimistippude katmiseks või õhtustel kallimatel tundidel.

Teiseks saab nutikamad akulahendused panna tööle nii, et need salvestavad päikesevaesemal või öisel ajal võrgust elektrienergia akudesse, mida saab hommikustel elektrienergia kallimatel tundidel kasutada ja saavutada nii elektrienergiakuludes kokkuhoidu. Kolmandaks saab akusüsteemidega ehitada ka võrgukatkestuskindlaid lahendusi, et alati tuled põleksid ja kõik kriitilisemad seadmed töötaksid.

Kes kohe päikesejaama rajades akusid ei soovi lisada, võib esialgu lihtsalt piirduda päikesejaamaga, kus on hübriidinverter, et siis hiljem hõlpsalt akud juurde osta. Samamoodi on juba rajatud akulahendustele võimalik hiljem akusalvestusmahtu juurde lisada.

Meie jaotusvõrk on ülesehitatud tarbimist silmas pidades, seetõttu jaotusvõrku tekkivate päikesejaamade kiirel lisandumisel ühe suuremaks murekohaks on kujunemas jaotusvõrgus tootmiseseadmete vajalike liitumisvõimsuste puudumine. See mõjutab juba täna väga mitmeid potentsiaalseid päikeseelektrijaamade projekte. Näiteks kui hoones on olemas teatud tarbimist arvestav võrguliitumine, siis päikesejaama rajades ei pruugi päikesejaama rajamiseks saada luba sama suurt kogust energiat võrku anda.

Mitmetel juhtudel ei tohi võrku anda ühtegi kilovatti (kW) elektrienergiat või siis tuleb maksta kinni kallis võrguarendus, et vastav võimalus luua. See tähendab, et päikeseelektrijaamad tuleb kavandada mõnevõrra väiksemad või varustada juhtimislahendustega, mis piiravad üleliigse tootmise korral seadmete tootmisvõimsust, või näha ette üleliigse energia salvestamiseks akulahendused. Mida rohkem päikeseelektrijaamu rajatakse, seda rohkem selliste näidete arv kasvab ja eelises on need, kes võimalikult vara on päikesejaama valmis ehitanud.

Koduse elektriautolaadija huvilised peaksid mõtlema, et laadijad suudaksid piisavalt kiiresti laadida ja oleksid ohutud, samuti peab laadija tagama kõigi teiste seadmete töösolemise. Parim lahendus on maksimaalselt ära kasutada päikesepaneelidega toodetud elektrit ning miks mitte sellise funktsionaalsusega, mis tulevikus võiks ka autost energiat majja tagasi anda.

Tüüpsemad kodulaadijad on täna 11kW ja 22kW. See võimsus ei pruugi vastu pidada, kui kodumasinad töötavad ja auto laeb. Õnneks on selle vastu lahendus olemas. Nimelt on mitmetele laadijatele võimalik teha vastav dünaamiline koormuse juhtimine, mis seab prioriteediks kõik muud elektritarbijad ja muudab autolaadimise võimsust nii, et kõik teised kodused seadmed töös püsiksid. Elektriauto saab laadimiseks niipalju võimsust, kui muust tarbimisest üle jääb.

Selleks, et kodusest tarbimisest rohkemgi energiat üle jääks autolaadimiseks, on mõistlik kaaluda päikese­elektrijaama rajamist. Päikeseenergia on odavam kui võrgust ostetav elekter ja teatud autolaadijad saab koos inverteriga panna tööle režiimis, et kogu autosse pandav energia tuleb ainult päikesepaneelidest.

Elektriauto laadimispunkt on natuke rohkemat kui pelgalt juhe kilbist ja pistikupesa seinas. Seetõttu on mõistlik nii laadimispunkti kavandamine kui ka paigaldus tellida vastavat teadmist ja kogemust omavatelt spetsialistidelt. Eriti arvestades varem toodud võimalusi dünaamiliseks koormuste juhtimiseks või ühildamiseks päikeseinverteriga. Elektriauto laadimispunkt ehk laadimistaristu vajab projekti, enne ehitamist tuleb esitada ehitusteatis, pärast rajamist tõendada elektrimõõdistustega nõuetekohasusele vastavust ning taotleda kasutusteatis. Need sammud tagavad ka, et võimaliku õnnetuse korral kehtiks kindlustus.