Jalgrattaringluse käivitanud Ain: kui saad 500 eurose ratta poole hinnaga, siis see on ju rõõm!

Põllusaar oli möödunud aasta lõpul mõnda aega töötuna arvel ning suhtles regulaarselt Töötukassa konsultantidega. “Proovisin tööd leida ja kandideerisin erinevatele ametitele – kahetsusväärne oli aga see, et osa kohti isegi ei vastatud. Tööle ma ei saanud. Konsultandiga rääkides tekkis mõte teha läbi ettevõtluskoolitus,” meenutab mees.

Koolitus kestis kaks kuud ning selle aja jooksul kirjutas ta oma ettevõttele äriplaani. "Kindlasti julgustan kõiki Töötukassa ettevõtluskoolitusele minema – see oli väga põnev ja kõik uued teadmised ääretult kasulikud. Tänan siinkohal kursuse juhendajaid, kes kõik olid väga professionaalsed, eesotsas Ott Alemaaga,” kiidab tänane ettevõtja.

"Olgem ausad, ega 45aastaselt uuesti koolipinki minek oli alguses ikka kerge šokk. Infot tuli palju peale, aga kätt pulsil hoides sai kenasti hakkama,” muigab ta täna.

E-poodi Veloringil ei ole ning ilmselt ka ei tule. “Ma ei usu, et inimesed ostaksid kasutatud jalgratta vaid piltide järgi. Kui ratas pole uus, tahaksid ikka oma silmaga tema seisukorra üle vaadata, proovisõidu teha ja kui kõik sobib, alles siis osta,” leiab ta. Tulevikumõte on aga luua kasutatud jalgrataste kauplus.

Korraga on Veloringi valikus mitukümmend erinevat ratast. Samas kevadel juhtus isegi nii, et ladu müüdi tühjaks ning Soome uute järele minna ei saanud. Just Soomest toob mees enamiku Veloringis müügil olevaid rattaid. “Uue jalgratta hind ei ole Soomes kallim kui Eestis, vahe on lihtsalt elatustasemes ja asjade kalliduses. Ka on seal suurem rattavalik,” selgitab Põllusaar, miks eelistab rattaid just Soomest hankida. Praeguseks on tal Soomes tekkinud kindlad kontaktid, kelle juures keskmiselt kaks-kolm korda kuus käib. Korraga toob mees kodumaale kaubikutäie ehk umbes kümme ratast.

Põllusaar usub, et jalgrattasõit kulgeb eestimaalaste hulgas tõusvas joones. Ka tema ise on rattasõiduentusiast – meeleldi veereb nii linnatänavatel kui ka maal. “Mulle tundub, et kes vähegi saab, eelistab rattaga sõita,” sõnab juht. “Jah, saan aru, et kui hommikul on lapsed vaja lasteaeda viia, siis sa ilmselt jalgrattaga seda teha ei saa. Kuigi olen näinud vanemaid üht last rattaga lasteaeda viimas - tool taha ja pole probleemi. Soomes on see vägagi tavaline.“

Tema kogemuse järgi on praegusel ajal kõige minevam kaup just hübriidratas. “Kui mõni aasta tagasi osteti palju maastikurattaid, siis nüüd on inimesed aru saanud, et see ei veere asfaldi peal väga hästi. Praegu on hästi minev hübriidratas - sel on rehvid ja omadused, mis sobivad sõitmiseks nii asfaldil kui ka metsarajal,” räägib Põllusaar.

Teatavasti on jalgrataste müügi kõrghooaeg kevadest sügiseni. Peagi on aga saabumas tegutsemisperioodi esimene talv. Kuidas asjad kulgevad, mees veel ennustada ei oska.

"Ilmastik mängib ülisuurt rolli – kui talv on pehme, siis on kindlasti müük hea. Näiteks eelmisel talvel oli linnapildis tunduvalt rohkem jalgrattureid kui varem,” arutleb omanik ja lisab: “Loodan siiski, et aastaringseid kasutajaid tekib juurde.”