Eesti Pandipakend on 15 aastaga kasvanud Euroopa keskkonnahoiu lipulaevaks

„Meie eesmärk on hoida läbi pandisüsteemi keskkond puhtana ning taaskasutada materjale, mis muidu laguneksid looduses aastasadu. Läbi süsteemi kogutav materjal on kvaliteetne, puhas ja kergesti ringlusse võetav, sest on kodudes sorteeritud eraldi ega ole kokku puutunud muude jäätmetega. Nii saavad neist sama või veel parema kvaliteediga uued tooteid,” tutvustab Eesti Pandipakend OÜ tegevjuht Kaupo Karba.

Eestimaalaste jaoks harjumispärane pandipakendite taaskasutussüsteem on maailma mõistes eriline ja tänu sellele on viimastel aastatel EPP edulooga tutvumas käinud mitmekümne riigi esindajad alates Maltast, Kosovost ja Gruusiast kuni Inglismaa, Jaapani, Lõuna-Aafrika Vabariigi ning Lõuna-Koreani. Kõigil neil on soov oma kodumaal Eestiga sarnast pandipakendisüsteemi rakendada, millele eelmisel aastal lisandus uus teenus korduskasutatava prügistamist vähendava panditopsi näol.

Nõu küsitakse nii süsteemi, tarneahela kui ka juurutamise kohta. Karba sõnul ongi võtmetähtsus juurutamisel: „Meie oleme selle üle elanud ning oskame anda nõu, kuidas valutult pandisüsteemi juurutada. Keerukas on just stardimoment ning väga ebamäärane on alguses kõike finantsiliselt prognoosida. Eesti turu võlu ja valu on väiksus – erilist mahuefekti ei teki, kuid teisalt saame kõik muudatused ja uuendused kiirelt sisse viia ning vajadusel uuesti tagasi muuta. Suuremates riikides on muudatuste läbiviimine raskem.”

Aastaid tagasi koguti taarapunktides ainult klaaspakendeid, kuid plast- ja metallpurgil puudus väärtus. Alates 2005. aastast, mil Eestis loodi pandisüsteem, on olukord selgelt muutunud. Iga plastist, metallist või klaasist joogipakendit on võimalik uuesti kasutada selle asemel et uusi pakendeid toota. Tagatisraha 10 senti pakendi kohta motiveerib pandipakendeid taaskasutusse tooma.

„Rõõm on tõdeda, et ka Läti on hakanud liikuma oma tagatisrahasüsteemi loomise poole lootes selle kasutusele võtta aastal 2022. See tähendab, et kui tulevikus peaks tekkima vajadus tagatisraha suuruse muutmiseks arvestame kindlasti ka lõunanaabrite juures kehtivaga. Rääkides kirgi kütnud piirikaubandusest, ei saa öelda, et nägime siin väga suurt keskkonnaohtu seoses pandipakendimärgita taara riiki toomisega. Nii nagu supipurke ja viinapudeleid viiakse konteineritesse, viidi sinna ka pandimärgita purke. Tendents näitas, et need jõudsid konteinerkogumisse, suunati sulatusse ja neist said uued tooted. Samas on välisriikidest kaasa ostetud ja Eestis tarbitud jookide pakendite tagastusmäär oluliselt väiksem kui läbi pandisüsteemi kogutul. Lisaks on välisriikidest Eestisse toodud pakendite kogumine ja taaskasutusse suunamine koormav siinsetele taaskasutusorganisatsioonidele,” räägib EPP tegevjuht. Ta lisab, et kiiduväärt oli Prisma kauplusteketi algatus, mille taaraautomaadid võtavad tasuta vastu välismaalt toodud ilma Eesti pandipargita metallist ja plastist joogipakendid ja mis suunatakse EPP abil taaskasutusse.

Järgmine samm on aga ühekordse kasutusega kange alkoholi klaaspudeliteliitmine pandipakendisüsteemiga. See tähendab, et õige pea on kange alkoholi tootjatel ja importööridel võimalik liituda vabatahtlikkuse alusel pandipakendisüsteemiga, kui nad näevad selles enda jaoks majanduslikku või keskkondlikku mõõdet. Täna on EPP-ga liidetud juba 350 pakendiettevõtjat, 820 kaupmeestele kuuluvat tagastuskohta ning 420 HoReCa sektori korjekohta.

Kasutatud plastpudel saab ümbertöötlemisel enamasti uueks pudeliks, aga ka salatikarbiks, fliisiks, köögilapiks või spordisärgiks. Ühe jalgpallisärgi tegemiseks kulub seitse plastpudelit.

Klaaspudel on lõputu taaskasutusvõimalusega – ühekordne klaaspudel sulatatakse uueks klaaspurgiks ja pudeliks. Korduskasutatav pestakse hoolikalt ja täidetakse uuesti joogiga.

Vana plekkpurgi ümbertöötlemine hoiab kokku aga koguni 95% energiat võrreldes esmasest toormest valmistatud purgiga!