Nordlin Ehitus: suurim väljakutse EMTA juurdeehitusel on ainulaadsed akustikanõuded

Kontserdisaali jaoks mõeldi koos sisearhitekt Aivar Ojaga välja painutatud vineerpaneelidest lahendus, mille jaoks toodi kasevineer Komist. Akustikakonsultant Linda Madalik tõdeb, et lahendus sai vist liiga keeruline, sest seinte ja lagede kokkupanemisel tekkisid paneelide vahele praod, mis tuleb kindlasti sulgeda, et need ei mõjutaks saali akustikanäitajaid. „Kuidas seda oleks kõige õigem teha, on jällegi probleem, sest eeskujusid pole kusagilt võtta.”

Akustikakonsultandi ülesanne on nõustada tööjooniste koostamist ja teha järelevalvet kõikide eriosade teostuse kohta, mis mõjutavad akustikat. Sinna kuulub ruumide akustika, heliisolatsioon ja igat liiki müra ning kontrollmõõtmiste tegemine. Madalik nendib, et nõuded on kõrged ja projekti realiseerimine tõesti keeruline. „Oleme ehitajaga küll erinevatel positsioonidel, aga eesmärk on üks – ehitada muusikutele hea hoone!”

Plaanide kohaselt valmib 6100-ruutmeetrine saalikompleks tänavu akadeemia 100. juubeliks. Hoonesse tuleb lisaks 480 inimest mahutavale kontserdisaalile 130 istekohaga blackbox näitlejatele ja džässmuusikutele ning 21 uut õppeklassi. Kuna uued saalid on võimalik vajadusel ülejäänud õppekorpusest logistiliselt eraldada, võimaldab see koolil pakkuda oma ruume ka konverentside ja kontserdikorraldajatele. Lisaks muusikale ja teatrile leiab uues kontserdi- ja teatrimajas koha ka EMTA kunstigalerii, mille avab ekspositsioon Enno Halleki loomingust.

Ivari Ilja sõnul ootavad tudengid ja õppejõud ehituse valmimist suure põnevuse ja kannatamatusega. Aastakümnete pikkune ootuse ja lootuse aeg hakkab ümber saama, üks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia arengut oluliselt takistav probleem saab lahendatud. Nii kohalike kui välismaiste kontserdi- ja konverentsikorraldajate huvi uue saali vastu on olnud üllatavalt kõrge. Kodumaistele meediakanalitele lisaks on saalikompleksi ehitus leidnud kajastamist juba ka välismaal, näiteks Soomes, Lätis, Venemaal, Itaalias jne.

„Saalikompleks võimaldab eelkõige tõsta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias pakutava hariduse uuele tasemele. Kuna reeglina on peaaegu kõigis maailma analoogilistes õppeasutustes enesestmõistetavana olemas korralik kontserdisaal, mis täidab oma olulist rolli nii pedagoogilise kui ka loomingulise keskkonnana, siis on suurepärane, et see enesestmõistetavus jõuab nüüd ka meieni. Sel aastal pääses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esmakordselt mainekasse QS World University Rankings süsteemi ja loodan, et tasemel kontserdisaali poolt pakutavad võimalused aitavad meil meie rahvusvahelist positsiooni veelgi tugevdada,” räägib rektor, kelle sõnul on uue saali 2019/20 aasta kalenderplaan on juba üpris tihe, sisaldades muusika- ja teatriprojekte žanrilises diapasoonis klassikast nüüdismuusika-, džässi ja audiovisuaalse loominguni.”

OÜ Nordlin Ehitus juhatuse esimehe Ülo Olderi sõnul on sellise hoone ehitamine, kus paljud olulised detailid tuleb lahendada tööde käigus, suur väljakutse. Keeruline oli seejuures lisaks akustikanõuetele ka uue hoone ühendamine vana, 1990. aastate lõpus rajatud muusikakooli majaga, sest hoonete korrused tuli omavahel sujuvalt ühendada, senisel hoonel laduda kinni aknaid ning teha uude majja saamiseks uusi avausi, pidades kinni kõigist uutest tuleohutus- ja evakuatsiooninõuetest.

Kontserdihoone sisetöödel kasutatakse palju akustiliste omadustega materjale: vineeri, puitu, villaplaate, kipsist kinopaneele ja spetsiaalseid puidust ning vineerist akustilisi plaate. Ruumide mürakindlus peab olema nii hea, et kontserdid saalides ei tohi segada üliõpilasi harjutusklassides ning vastupidi. Selleks on lisaks materjalidele väga tähtis näiteks läbiviikide tihendamine, et juhtmete ja kaablite vahele ei jääks kõlakodasid. Uudse lahendusena on hoones spetsiaalne niisutussüsteem, mis hoiab niiskuse tasakaalu nii vineerviimistluse kui ka kasutatavate muusikariistade tarvis.