- OMX Baltic−0,18%315,76
- OMX Riga0,36%936,09
- OMX Tallinn−0,13%2 151,48
- OMX Vilnius−0,26%1 513,01
- S&P 500−0,69%7 691,76
- DOW 30−0,22%53 343,4
- Nasdaq −1,33%26 289,71
- FTSE 1000,07%10 728,04
- Nikkei 225−3,26%65 260,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,37
- OMX Baltic−0,18%315,76
- OMX Riga0,36%936,09
- OMX Tallinn−0,13%2 151,48
- OMX Vilnius−0,26%1 513,01
- S&P 500−0,69%7 691,76
- DOW 30−0,22%53 343,4
- Nasdaq −1,33%26 289,71
- FTSE 1000,07%10 728,04
- Nikkei 225−3,26%65 260,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,37
Sutt: kliimaseaduse pärast ei panda Eestis ühtegi tööstust kinni
Keskkonna ja energeetikaminister Andres Sutt ütles Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus”, et kliimakindla majanduse seaduse eesmärk ei ole olemasolevaid tööstusi sulgeda, vaid anda Eesti majandusele pikaajaline suund.
Tema sõnul on seadusel kolm peamist mõõdet: julgeolek, konkurentsivõime ja elukeskkond. Fossiilkütuste impordi vähendamine suurendab Suti hinnangul Eesti energiajulgeolekut, kuid tööstuse jaoks on kõige olulisem argument majanduslik.
“Investeeringud puhastesse tehnoloogiatesse või puhastesse tehnoloogiatesse on selge konkurentsieelis, see ei ole kuidagi ideoloogiline valik,” ütles Sutt.
Ettevõtjate jaoks on keskne küsimus, kas üsna üldine raamseadus annab pikaajalisteks investeeringuteks piisavalt kindlust. Sutt kaitses seaduse üldisust sellega, et liiga detailne regulatsioon jääks kiiresti päriselule jalgu. Tema sõnul annab seadus ette kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050 ning vahepunktid aastateks 2030, 2035 ja 2040, kuid täpsemad sammud peavadki olema teekaartides.
“Selle seaduse pärast ühtegi tööstust kinni ei panda,” kinnitas minister.
Küll aga peab Eesti tema hinnangul liikuma kõrgema lisandväärtusega tootmise poole, kus riik ei täida ainult lühikest juppi kellegi teise väärtusahelas, vaid suudab luua strateegilisi klastreid.
Suti sõnul on Eesti tööstuse konkurentsivõime üks võtmeküsimusi puhas ja soodsam kodumaine energia. Ta märkis, et Eesti importis eelmisel aastal 40 protsenti elektrist ning impordisõltuvuse vähendamiseks on vaja kiiresti edasi liikuda maismaatuule, salvestuse ja juhitavate võimsustega.
“Minu silmis on energeetika kindlasti üks Eesti majanduse tuleviku kasvumootoreid, aga see on siis puhas energeetika,” ütles Sutt.
Tema hinnangul peaks Eesti järgmise kümnendi suurem küsimus olema see, kuidas majanduse mahtu kasvatada ning selleks on vaja investeeringuid nii energiatootmisse, tehnoloogiasse kui ka tööstuse kõrgema lisandväärtusega suundadesse.
Pikemalt sellest, kuidas kliimakindla majanduse seadus tööstust arendab saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner.
Seotud lood
Mitu aastat ettevalmistatud kliimaseaduse eelnõu sai koalitsiooni heakskiidu, suur ettevõtlusliit tahab endiselt pidurit tõmmata.
Valitsus hakkab homme arutama algsest versioonist lahjemat kliimaseadust, riigikokku peaks see jõudma enne jaanipäeva.
Hea energiaplaneerimise alus on julgus otsustada, millist tootmissüsteemi riik vajab, millised on realistlikud ajaraamid ning millist rolli peaks iga tehnoloogia selles tervikus täitma, kirjutab Taani taastuvenergia analüüsifirma Aegir Insights Euroopa piirkonna juht Thomas Hwan Jensen.
Kallas: vesisalvesti saab raha CEFist
Kuid kestnud patiseis valitsuses uute tuuleparkide arendajatele vähempakkumise korraldamiseks sai läbi ning valitsus otsustas selle lähinädalatel välja kuulutada.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele