Vajalik uuendus või risk: platvormitöö direktiiv jõuab tööandjate lauale

Äripäeva raadio saates “Töö ja palk“ võeti luubi alla platvormitöö direktiiv, mille Eesti peab üle võtma hiljemalt selle aasta lõpuks. Direktiiv puudutab kümneid tuhandeid inimesi – kullereid, sõidujagajaid, vabakutselisi ja teisi, kes teenivad tulu digitaalsete platvormide kaudu.

Saates arutleti, millist probleemi Euroopa Liit direktiiviga lahendada soovib ning kas see probleem on Eesti tööturul samal kujul olemas. Juttu tuli sellest, miks peavad ettevõtlusorganisatsioonid oluliseks direktiivi ülevõtmist minimaalses mahus ning miks platvormiettevõtted kardavad liigset reguleerimist.

Ühe keskse teemana käis läbi töösuhte eelduse küsimus. Millal on inimene iseseisev ettevõtja ja millal sisuliselt töötaja? Kui tööülesanded tulevad rakendusest, töömahtu mõjutab algoritm ja teenistust kujundavad platvormi reeglid, siis kus jookseb piir ettevõtluse ja töösuhte vahel?

Samuti räägiti algoritmilisest juhtimisest, mis on direktiivi üks keerulisemaid ja vastuolulisemaid osi. Kas algoritm võib olla töötaja ülemus? Kui palju peaksid platvormid avalikustama oma süsteemide toimimist ning kus läheb piir läbipaistvuse ja ärisaladuste kaitse vahel?

Saates puudutati ka Arenguseire Keskuse välja toodud murekohti. Kas platvormitöö suurimad riskid on seotud ületöötamise ja sotsiaalkaitse lünkadega või peitub probleem hoopis selles, et meie sotsiaalkaitsesüsteem on loodud ajastul, mil inimesel oli üks tööandja ja üks töökoht?

Stuudios arutlesid neil teemadel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töö ja võrdsuse asekantsler Seili Suder, Bolti avaliku poliitika juht Sirli Heinsoo ning kaubandus-tööstuskoja poliitikaosakonna juht Marko Udras. Vestlust vedas Personaliuudiste juht Helen Roots.

Kuula, milliseid valikuid Eesti platvormitöö tuleviku kujundamisel praegu teeb ning kuidas need võivad mõjutada nii tööandjaid, töötajaid kui ka kogu tööturgu.