Ettevõtteid ohustavad küberpetturid ei ole tehnoloogias tugevad, küll aga tunnevad nad inimloomust, räägiti Äripäeva raadio saates “Kriisiplaan”.

- Urmo Keskel ja Sandra Horma.
Stuudios olid Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Sandra Horma LHVst ning küberhügieeni asjatundja ja
Phishbite’i asutaja
Urmo Keskel. Juttu tuli sellest, miks petturid suudavad inimesi nii veenvalt manipuleerida, kuidas ettevõtetest võivad kaduda sajad tuhanded eurod ning miks ainult pankadele lootma jäämine ei ole lahendus.
Saates arutati hiljutisi juhtumeid, rahamuulade rolli, välkmaksete riske, avalike registriandmete ärakasutamist ning seda, kuidas ettevõtted saavad oma finantshügieeni parandada.
Sandra Horma rõhutas, et sageli algab kaitse väga lihtsatest reeglitest: “Mingist piirist alates peaksid ülekanded nõudma vähemalt kahe inimese kinnitust.” Urmo Keskel lisas, et petturite tugevus pole tehnoloogias, vaid inimeste mõjutamises: “Nende kelmide suutlikkus inimesi manipuleerida on nii hea.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Praktiliste soovitustena kõlab saates mitu lihtsat, kuid olulist põhimõtet: kontrolli suuremaid makseid, ära kinnita ootamatuid Smart‑ID või Mobiil‑ID päringuid, vaata üle lingid ja saatja aadressid ning ära kiirusta. Nagu saates öeldakse: “Kui ei saa aru, miks Smart‑ID ette hüppas, siis ärme seda koodi sisse pane.”
See saade on mõeldud kõigile, kes tahavad oma raha, ettevõtet ja töötajaid petturite eest paremini kaitsta.
Saadet juhib Hando Sinisalu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Õigusriik olgu õigusriik, kus seadused kehtivad kõigile ühtmoodi, aga mure sideandmeteta tabamata jäävate kurikaelte pärast on samuti päris, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hooletusse jäetud küberseade võib viia ähvarduste ja väljapressimiseni, rääkisid Pärnumaa edukaimate ettevõtete konverentsil Telia küberturvalisuse eksperdid Kristjan Aljas ja Holger Rünkaru.
Kui turvariskide maandamisele kodukontoris mõeldud ei ole, võivad kõrvalised isikud pääseda ligi ettevõtte delikaatsetele andmetele ning neid kuritarvitada, räägiti värskes sisuturundussaates.
Erinevad küberintsidendid toovad Eesti ettevõtetele märkimisväärselt kahju, summad ulatuvad miljonitesse eurodesse aastas.
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.