Eesti.ai algatus on ühelt poolt mõeldud ettevõtetele katsetamiseks ja proovimiseks ning teisalt inimeste harimiseks, kes tahavad oma töökohta või erialagi vahetada, rääkis algatuse eestvedaja Kirke Maar.

- Eesti.ai eestvedaja Kirke Maar rääkis hommikuprogrammis, millist turutõrget riik rahvaalgatusega kõrvaldama hakkab.
- Foto: Andras Kralla
“Maailmakogemused on näidanud, et mõlemad suunad on olulised,” ütles Maar Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Tema sõnul tekib inimestel uudishimu ja ettevõtetel tekib rohkem inimesi, kes on oma töökohal valmis katsetama ja sellega äriprotesse optimaalsemaks muuta.
Rahvaalgatuse eesmärk on üldiselt tõsta Eesti ettevõtete tootlikkust. Intervjuus selgitas Maar, miks otsustas valitsus hakata korraldama tasuta AI-koolitusi ja millist turutõrget sellega kõrvaldatakse, või on tegemist Reformierakonna valimiskampaania kulude maksumaksja kraesse keeramise näitega.
Küsis Aivar Hundimägi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti.ai nõukoda andis stardipaugu 15 projektile, nende seas programm, millega plaanitakse 18 kuuga koolitada 100 000 inimest tehisintellekti kasutama, et tõsta tööviljakust.
Edumeelselt valitsuselt ootaks, et naiste kaasamine tähtsatesse projektidesse nagu AI nõukoda tuleks ikka loomulikult, mitte tagantjärele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tõsiasi, et valitsuse juurde loodud tehisaru nõukoja Eesti.ai koosseisu ei kuulu naisi, rikub tõsiselt muidu igati head ja vajalikku algatust, leidsid ajakirjanikud arvamussaates “Äripäev eetris”.
Riigikantselei ostis 6000 euro eest Eesti.ai domeeni, mis tekitas segadust, sest varem eksisteerinud samanimeline veebileht ei olnud seotud valitsuse uue Eesti AI algatusega.
Äripäeva raadio saates räägivad Hairmagicu asutaja Kristiina Kalev ja tema tütar, Cybercat juuksesalongis tegutsev Maria Kanter ettevõttest, mis on Eestis üks väheseid, kes valmistab juuksepikendusi ja parukaid algusest lõpuni kohapeal.