Euroopa panustab elektrifitseerimisele kui peamisele viisile, kuidas saavutada heitmevaba majandus, kuid Eesti vaates on pilt oluliselt keerulisem, leiab valdkonna asjatundja Tõnis Vare.

- Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare.
- Foto: Andras Kralla
Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuhi
Tõnis Vare hinnangul ei piisa üksnes taastuvenergia arendamisest, sest otsustavaks saab see, kas suudetakse tagada konkurentsivõimeline elektri hind ja toimiv energiasüsteem tervikuna.
“Kõige odavam elekter on seal, kus toodetakse rohkem, kui tarbitakse. Lootus, et naabrid toodavad meile odavat elektrit, ei ole pikaajaline strateegia,” leiab Vare Äripäeva raadio saates “Cleantech”.
See tähendab, et pelgalt impordile lootmine ei loo Eestisse tööstust ega majanduskasvu. Vastupidi, kapital liigub sinna, kus energia on odav ja tingimused investeerimiseks paremad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Elektrifitseerimine on Vare sõnul kõige vähem kulukas viis vähendada fossiilkütuste kasutamist ja sõltuvust impordist, aga see ei toimi eraldiseisva lahendusena. Probleemid tekivad siis, kui süsteem muutub liiga üheülbaliseks. Näiteks ainult tuule- ja päikeseenergia peale üles ehitatud süsteem ei taga varustuskindlust.
“Kui meil on liiga palju taastuvat tootmisvõimsust, siis süsteemi kulud kasvavad ja tekivad probleemid varustuskindlusega,” sõnab Vare. Seetõttu on vajalik tasakaal juhitavate võimsuste, taastuvenergia, salvestuse ja tarbimise juhtimise vahel.
Eesti probleem on tema hinnangul see, et regulatsioonid on sageli rangemad, kui Euroopa Liidus nõutud, ning ei toeta turu arengut. Ta toob näiteks välja, et Eestis puudub toimiv pikaajaliste elektrilepingute turg, mis võimaldaks investeeringuid taastuvenergiasse. Samuti on Eestis piiratud võimalused kasutada odavat taastuvenergiat soojuse tootmiseks, erinevalt näiteks Soomest.
Energiapoliitika keskne küsimus ei ole ainult rohepööre, vaid majanduslik konkurentsivõime. “Inimesed saavad tulevikus rikkamaks riikides, kus on odav elekter ja kus saab selle abil lisandväärtust toota,” väidab Vare. Kui elektri hind on kõrge või ebastabiilne, ei tule Eestisse ka energiamahukat tööstust. Samas mõjutavad elektri lõpphinda üha rohkem maksud ja võrgutasud, mitte ainult tootmiskulu.
Kuula pikemalt Euroopa elektrifitseerimise kohta juba saatest.
Saatejuht on Mart Valner.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Peame tunnistama fakti, et sõltuvus fossiilkütustest teeb meid haavatavaks, kirjutab Sunly energiakaubanduse äriarendusjuht Adam Erki Enok arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud töös.
Jaanuari suurte elektriarvete taustal tehti üleskutseid soojussüsteemi elektrifitseerimiseks. Probleem ei seisne aga elektrifitseerimises endas, vaid mujal, leiavad Sunly tootejuht Sander Ots ja Ait-Nordi juhataja Rasmus Leibur.
Kui mõnes Euroopa riigis võtab piloottehase loomine aastaid, siis Eestis võivad esimesed tulemused olla märksa kiiremad, kirjutab KIKi keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm.
Lenno Uusküla: töötleva tööstuse väljavaade on pigem nõrk
Tööstusettevõtted andsid jaanuaris püsivhindades 5,9% rohkem toodangut kui mullu samal ajal. Luminori peaökonimist Lenno Uusküla sõnul pole mahud ligilähedalgi varasematele tiputasemetele.
Eestis on tavaks, et kui perre sünnib juba mitu last, vahetatakse korter maja või ridaelamu vastu. Rohelus, igaühele oma tuba, kodukontor – just nendel põhjustel suunduvad inimesed üha enam linnast välja koduotsingutele. Tallinnas on aga uusi ja erilisi maju, kuhu mahub suur pere mugavalt elama nii, et kõigil on ruumi ja hea olla.