Jaanuari suurte elektriarvete taustal tehti üleskutseid soojussüsteemi elektrifitseerimiseks. Probleem ei seisne aga elektrifitseerimises endas, vaid mujal, leiavad Sunly tootejuht Sander Ots ja Ait-Nordi juhataja Rasmus Leibur.
Sunly tootejuht Sander Ots ja Ait-Nordi juhataja Rasmus Leibur.
  • Sunly tootejuht Sander Ots ja Ait-Nordi juhataja Rasmus Leibur.
  • Foto: Andres Laanem
Saate “Cleantech” külalised tõdesid, et külm jaanuar ja Auvere jaama rivist väljalangemine lõid elektrihinnad ajutiselt üles, kuid pikemas vaates toob suurem taastuvenergia osakaal elektri keskmise hinna alla. Just elektrifitseerimine võimaldab soojuse tootmist muuta paindlikuks – tarbida siis, kui elekter on odavam, ning salvestada soojust tippude ajaks.
Saates toodi esile, et Eesti aastane soojuse tarbimine on ligikaudu 13 TWh, samas kui elektritarbimine jääb 8 TWh juurde. Kui osa soojusest toodetaks elektri abil soojuspumpadega, kasvaks elektritarbimine, mis omakorda aitaks kasutada võrku efektiivsemalt ja investeeringuid paremini ära tasuda ning vähendaks iga kilovati hinda tarbijale.
Oluline kitsaskoht on ka energiamärgiste süsteem. Elektri kaalumistegur 2.0 pärineb ajast, mil Eesti elekter oli märksa süsinikumahukam. Praeguseks tuleb ligi kaks kolmandikku elektrist taastuvatest allikatest, kuid regulatsioon pole sellele järele tulnud. Tulemuseks on olukord, kus õhk-vesi soojuspumbaga on uue maja A-energiaklassi jõudmine keeruline või lausa võimatu.
“Kui me arvestame soojuspumpade tegelikku efektiivsust ja elektri tänast päritolu, siis 2.0 kaalumistegur ei ole enam põhjendatud – õiglane tase oleks umbes 1.2,” leiab Rasmus Leibur. Tema hinnangul oleks mõistlik langetada kaalumistegurit tulevikus veelgi, mis peegeldaks paremini elektri tegelikku keskkonnamõju ja soojuspumpade efektiivsust. See aitaks vältida tarbetuid lisainvesteeringuid ja annaks ehitusturule selgema signaali, kuhu suunas riik liigub.
Pikemalt kütteturu elektrifitseerimisest ja energiamärgistest saab kuulata juba saatest.
Saatejuht on Mart Valner.
Saadet toetavad Sunly AS, Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Seotud lood

Juhtkiri
  • 04.02.26, 06:00
Pikk jutt... lõpetame kord selle tuuletüli
Riigil on olemas kõik vahendid, et arendajate ja omavalitsuste vahelised tuulikutülid jalamaid ära lõpetada. Marss tegudele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Saated
  • 17.01.26, 17:00
Margus Kaasik: turg ujutatakse LNGga üle, gaasi hind langeb
Elengeri juht Margus Kaasik prognoosib lähiaastate gaasihinna liikumist ja tõdeb, et vaikselt liigub hind sinna kus see oli aastaid tagasi.
  • PRO
Saated
  • 02.02.26, 16:48
Andres Sutt: igal aastal peaks Euroopasse tulema 800 miljardit investeeringuid, aga ei tule
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutti sõnul jääb Euroopal iga aasta saamata vähemalt 800 miljardit eurot investeeringuid.
Uudised
  • 03.02.26, 06:00
Miljoneid panustanud tuuleärid käivad valdadega kohut. “Oleme kuristiku äärel”
Eelmisel aastal tõmbas tuuleparkidele pidurit kaheksa omavalitsust. Arendajad vaidlevad nüüd valdadega kohtus, sest juba investeeritud miljonid võivad tuulde lennata.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:37
Wandoo Finance leidis kiire laenuäri kasvu valemi Ladina-Ameerikast
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele