Muutuste juhtimise koolitaja: peame rääkima sellest, mis meid ei rahulda – ka siis, kui pole veel lahendust
Eesti ettevõtete suurim eksiarvamus on pidada muutusi lõppajaga projektiks, mitte pidevaks ja kõiki kaasavaks protsessiks, rääkis Äripäeva Akadeemia muutuste juhtimise koolitaja Anneli Ohvril raadiosaates “Fookuses: tark tööstus“.
Praegu ei suru ettevõtteid mitte üks muutus, vaid mitu tükki korraga – digitaliseerimine, AI kasutuselevõtt, kestlikkuse nõuded, regulatiivsed muudatused ja turusurve toimivad paralleelselt, räägiti saates. Ohvrili sõnul tekitab see muutuste ülekülluse, mille suurim koormus langeb keskastme juhtidele.
“Tippjuhid näevad muudatusi projektidena, aga keskastme juhid peavad need päriselt ellu viima. Ja kui kõik on korraga prioriteetne ning kõigega on kiire, tekib kaos,” avas ta teemat.
Vana tööviis enam ei kehti, uus pole veel juurdunud. Kui organisatsioonis puudub selge prioriseerimine, hakkab tekkima nähtus, mida nimetatakse vaikseks lahkumiseks – inimesed on küll ametlikult tööl, kuid emotsionaalselt eemaldunud. “Niikaua, kuni muutus ei ole inimese enda oma, on meil klaaspilgud vastas. Inimene teeb töö ära, aga ta ei ole enam päriselt kaasas,” tõi Ohvril välja murekoha.
Tööstuses tunduvad tehnoloogilised muutused sageli arusaadavamad: osta uus süsteem, juuruta, koolita, mõõda tulemust. Ent Ohvrili sõnul ei ole tehnoloogiline muutus kunagi ainult tehnoloogiline. Kui organisatsiooni kultuur väärtustab stabiilsust ja muutumatust, tajutakse uusi lahendusi ohuna. “On organisatsioone, kus tugevus seisneb uskumuses, et meie tugevus on meie muutumatus. Sellises keskkonnas võib ka AI tunduda eksistentsiaalse ohuna.“
Ohvrili sõnul on just projektimõtlemine see, mis paljud muutused organisatsioonis ära tapab. “Tippjuhid näevad muudatusi tihtipeale kui projekte. Paned eesmärgi paika, defineerid tulemuse, jagad ülesanded laiali ja ootad tähtaegselt tulemust. Aga muudatustega on seotud inimesed – ja inimeste vastupanu.“
Tema hinnangul algab muutuste juhtimine enamasti liiga hilja – alles siis, kui projekt on ametlikult käima lükatud ja tegevusplaan paigas. Tegelikult peaks protsess algama juba enne seda, kui lahendused on lõplikult sõnastatud. “Muudatuste juhtimine algab probleemipüstitusest. Me peame rääkima sellest, mis meid praeguses olukorras ei rahulda – ka siis, kui meil pole veel lahendust.“
Just see on koht, kus paljud juhid komistavad. Kardetakse tulla välja murega enne, kui vastused on olemas. Ometi on kaasamine võimalik ainult siis, kui inimesed saavad osa arutelust, mitte valmis otsusest.
Kuidas suured muutused ära juhtida?
Kuu aja pärast, 19. märtsil toimub Kultuurikatlas konverents „Tark tööstus 2026“, mis vaatab tööstuse hetkeolukorda ja mille keskne küsimus on: kuidas suured muutused ära juhtida? Digitaliseerimine, tehisintellekt, energiapööre, geopoliitilised riskid – muutuste surve ei ole enam valikuline. Küsimus pole, kas muutuda, vaid kuidas.
Pikemalt efektiivsest muutuste juhtimisest saab kuulata saatest. Saadet juhib Mart Valner.
Seotud lood
Muudatuste juhtimine ei ole enam kõrvaltegevus, vaid organisatsiooni keskne võimekus, mis määrab, kas strateegiad ja investeeringud jõuavad päriselt ka tulemusteni, kirjutab Change Partners juht Ekke Sööt.
Saates “Fookuses: tark tööstus” pakume kuulamiseks nelja lõiku viimasel sügis- ja kevadhooajal salvestatud saadete nendest hetkedest, kus on fookuses muudatuste juhtimine ja inimesed.
Ma suhtun äärmiselt skeptiliselt uute ministrite määramise puhul tehtavatesse avaldustesse, et too ja too on ennast varasemalt tõestanud hea juhina ning sellega oma ameti jaoks igati pädev – hea ettevõtte või avaliku sektori juht ei pruugi poliitikasse sobida ning teadmised vananevad juhtimises kiiresti, kirjutab Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistrant Jaanus Värk.
Kolm IT-taustaga tippjuhti arutasid mais IT-juhtimise aastakonverentsi vestlusringis, kuidas tehnoloogiajuhist saab muutuste eestvedaja kogu organisatsioonis.
Äripäeva raadio saates räägivad Hairmagicu asutaja Kristiina Kalev ja tema tütar, Cybercat juuksesalongis tegutsev Maria Kanter ettevõttest, mis on Eestis üks väheseid, kes valmistab juuksepikendusi ja parukaid algusest lõpuni kohapeal.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele